Venelannast ämmaemand aitas talimängudel ümber sündida

Eestimaa muidu nii eestlasekesksed talimängud said möödunud nädalavahetusel Põlvas uue – Ida-Virumaa, Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe tugevalt venepärase näo, kirjutab Maaleht.

Ma ei pane ise tähelegi, kuidas Põlva spordihallis rõõmust püsti hüppan, kui talimängude võitjaks suurte maakondade arvestuses kuulutatakse Ida-Virumaa. Ma olen seal sündinud, kasvanud ja siis sealt põgenenud. Põgenenud võib-olla nendesamade venelaste eest, kes nüüd minu selja taga Mesikäpa hallis seisavad ja minust rohkemgi rõõmustavad. Sest nad on tulnud, näinud ja võitnud.

“Spasibo!” hüüab Ida-Virumaa spordijuht Rene Kundla võidukarikat kaasidavirulaste suunas raputades. Siis lisab ta eestikeelse selgituse, kuigi saalis pole tõenäoliselt kedagi, kes seda vajaks. Suur osa kolm päeva kestnud mängude lõpetamisele jäänud inimestest ongi võitjad, idavirulased, suurelt jaolt venelased.

Saulusest sai Paulus

Kohe-kohe hakkavad nemadki bussidesse sammuma ja saal jääb tühjaks. Vaid mängude peakohtunik, Eestimaa Spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt peatub korraks oma endise kodulinna spordisaalis ja libistab käe üle tühja auhinnalaua. Järgmine kord siis nelja aasta pärast. Nagu olümpiamängudele kohane.

Kes vähegi viitsib spordivõistluste protokolle lugeda, võtku lahti nelja aasta taguste Eesti X maatalimängude tulemused. Sõrme tuleb edetabelis ikka tükk aega allapoole libistada, enne kui jõuate Ida-Virumaani: 15. koht. Viimased. Punkte üsna täpselt kolm korda vähem kui võitjaks tulnud Tartumaal.

Nüüd on seesama Tartumaa teine. Napilt küll, aga ikkagi.

Mis siis vahepeal juhtus? Esiteks see, et Eesti maatalimängudest said Eestimaa talimängud, kogu Eestimaa võistlus. Konkurentsi lubati ka suured linnad. Ning nad tulidki rohkem kui paarisajakesi ja pöörasid tavapärase seisu pea peale. Aitasid mängudel kogu Eesti võistluseks ümber sündida. Olid ümbersünni ämmaemandateks.

1. Kohtla-Järve, 178 punkti

2. Narva, 176 punkti

5. Sillamäe, 143 punkti

Kohtla-Järve võitis linnade maleturniiri, Narva jäi teiseks. Narva oli omakorda parem lauatennises, korvpallis said kolmandad kohad nii Kohtla-Järve mehed kui Narva naised.

Et pilt oleks täielik, tuleb siia liita Kiviõli 3. koht väikeste linnade ja Mäetaguse 2. koht väikeste valdade arvestuses, Ida-Viru tüdrukute 1. ning poiste 3. koht jalgpallis ning murdmaasuusatajate 2. koht üldarvestuses.

Sügav kummardus Rene Kundlale, kelle kolm tööaastat Ida-Virumaa spordiliidu peasekretärina pole asjatult möödunud. Ükskõik, et ka võistlus ise on muutunud, tõusti siiski viimaselt kohalt esimeseks.

Mis võiduks veel tehti ja kuidas kõrgeimad punktid välja mängiti, jäägu Kundla ja kohalike teada. Tähtis on juba ainuüksi see, et just ja eelkõige igapäevaselt venekeelsed inimesed tulid ning mängisid Eestimaa talimänge.

Nad ajasid palli taga Lootospargi kunstmurul, mille higised põlvalased traktori, saha, ATV ning 15 labidaga olid laupäeva hommikul poolde põlve ulatuvast lumest tühjaks lükanud.

Nad kihutasid Mammaste (mis vene keeles võiks kõlada Maamaste) mitte just kõige lihtsama profiiliga suusaradadel. Nad kõlksutasid lauatennist Põlva keskkooli remonditud ja väga hästi pidava põrandakattega saalis.

Nad võistlesid eestlaste vastu ja nendega koos.

Ühed mängud on enam kui 1000 sõna

Tihti pigem ajaloolise kodumaa suunas vaatavad venelased olid Põlvas, nägid, et maailmas elatakse ka hoopis teisiti kui on kombeks tuhaväljade tuulte maal. Kõik see oli integratsioon kõige puhtamal kujul. Igatahes tuhat korda parem kui tuhat sõna toredatest inimestest, kes elavad meie kõrval, aga keda me miskipärast kunagi tundma ei õpi.

Toredatest inimestest rääkides ei pääse me kuidagi mööda põlvalastest, kes tegelikult Eestimaa Spordiliidu Jõud partnerina spordi suurpeo korraldasid. Ikkagi kaks tuhat inimest kolmel päeval, ainuüksi suusatajaid sama palju kui MMil Liberecis. Või mõni rohkemgi.

Kõik nad tuli mängitada, sööta, magatada, lõbustada. Lisaks Maahärra matk, 14 km suuskadel
või 8 km jalgsi kõigile neile, kes Eestimaa taliolümpia võistlustel platsile või rajale ei pääsenud. Või pääsesid, aga tahtsid nautida ka pühapäeva, värskelt sadanud lund täis loodust ning teise inimese õlga enda õla kõrval.

Järgmiste talimängude korraldaja pole täna veel selge. Aga juba on neid, kes end kandidaatidena kirja panid. Läheb rebimiseks, olgu aeg nii raske kui see parajasti on. Järgmised Eestimaa suvemängud korraldab kahe aasta pärast Rakvere.

SULEV OLL

Originaal: http://www.maaleht.ee/2009/03/05/elu/5433-venelannast-ammaemand-aitas-talimangudel-ymber-syndida