Terve mõistuse võit suurendas koondist

Terve mõistus on mõnikord reeglitest tugevam jõud. Ilmselt sellest lähtus Eesti Olümpiakomitee, arvates vaid korra B-normi täitnud Tiidrek Nurme ja Anna Iljuðtðenko Pekingi koondisse, kirjutab Postimees.

«Lootsin kohe, et selline otsus tuleb! Ka mu ema oli kindel, et mind lubatakse Pekingisse,» õhkas Iljuðtðenko. «Teist korda normi täitmiseks polnud mul enam mingit võimalust. Euroopas pole lähipäevil selliseid võistlusi.»

Nurme oleks saanud täna veel Saksamaal Leverkusenis head aega üritada, ent jooksumees teatas juba esmaspäeva õhtul, et vormi säilitamise nimel jätab ta selle võimaluse kasutamata. Treener Harry Lembergi sõnul soovitasid mitmed spetsialistid Nurmel hoogu maha võtta.   

EOKi peasekretäri Toomas Tõnise sõnul lähtuti otsuse langetamisel emotsionaalsetest ja ratsionaalsetest asjaoludest. «Mõlemad sportlased püstitasid Eesti rekordi, mis on siinses spordis erandlik. Lisaks on Nurme ja Iljuðtðenko noored sportlased,» viitas ta positiivsete emotsioonide lätetele.

Laupäeval kõrgushüppes Eesti rekordi 1.91 püstitanud Iljuðtðenko ning 1500 meetrit Eesti kõigi aegade parimana, 3.38,80ga läbinud Nurme Pekingisse lähetamiseks esitas avalduse Eesti Kergejõustikuliit. Rahvusvaheliste reeglite kohaselt on kõik seaduslik, kuna need lubavad sportlase olümpiale ka ühe normi täitmisega.

Samalaadses seisus oli tegelikult ka sprinter Marek Niit, kes täitis 200 meetri jooksus B-normi juba mullu, ent Eesti meistrivõistlustel reie tagalihast vigastanud välejalga alaliidu taotluses polnud.

«Nurme ja Iljuðtðenko saatmise otsus sündis suurte vaidlusteta. Täitevkomitees on kõik spordiga seotud inimesed, kes mõistavad, mida olümpiale pääs sportlasele tähendab,» rääkis Tõnise.

Kaks aastat tagasi Göteborgis Euroopa meistrivõistlustel suurel areenil debüteerinud 22-aastane Iljuðtðenko lootis karjääri esimesele olümpiale viiva tulemuseni küündida juba mitu nädalat varem.

«Olin kolmel võistlusel rekordit üritanud, neljandal katsel sain sellega hakkama,» lausus Tartu Ülikoolis hambaarstiks õppiv piiga. «Tegelikult näitas juba hooaja esimene võistlus, et võin kõrgele hüpata. Toona ületasin 1.86, mis pole kevade kohta sugugi paha.»

Iljuðtðenko sõnul näitab ka hooaja keskmine tulemus 1.85, et ühel hetkel pidi ta rekordini jõudma. «Treener lootis seda igal võistlusel,» vahendas
Iljuðtðenko juhendaja Martin Kutmani ootusi.

168 sentimeetri pikkune piiga usub, et suudab veel kõrgemale lennata. Laupäeval Belgias ründas ta ka kõrgust 1.95, ent ajas lati maha. «Hüpped olid tegelikult korralikud, ent olin eelmise kõrguse alistamisest nii õnnelik, et ei suutnud end kokku võtta,» tunnistas Iljuðtðenko. «Samas tean, et mu hüppetehnika pole sugugi ideaalne.»

Esialgsete plaanide järgi pidi Iljuðtðenko võistlema 1. augustil Tartus, ent Sloveenias veteranide EMil viibiva treeneriga olukorda telefonitsi arutades otsustati sellest loobuda ning keskenduda treenimisele.

«Sain juhised, kuidas paar järgmist päeva harjutada,» rääkis Iljuðtðenko. «Edasise tegevuse otsustab treener – usaldan teda täielikult ning ei hakka ise plaanide tegemisse süvenema. Ma ei tea sedagi, kas olen praegu tippvormis või mitte.»

Sarnaselt Iljuðtðenkoga lootis ka Nurme normi juba varem täita. Paraku tabas teda suve hakul paar ebaõnnestumist, kaua jahitud rekord sündis alles laupäeval.

«Nüüd peame treeninguplaane muutma ning üritama vormi hoida,» mõtiskles Lemberg. «Suurt imet pole enam võimalik korda saata, ent usun, et Tiidrek on heas seisus ja läheb veel paremaks.»

POSTIMEES