Statistikagrumaanidele veidi arve

Statistikahuvilistele jalgpallisõpradele (täna mängitakse nii Sillamäel kui ka Ahtmes) tegime hoogu üles võtva Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga alguseks kingituse, kus vaatame meistrivõistluste hooaegadele tagasi. Selgus nii mõndagi huvitavat, näiteks juubel on narvalastel, sest nende meeskond osaleb meistriliigas 100. korda.

Sport24.ee ja fcflora.ee kodulehtedel asuvatele andmetele tuginev statistikafail asub aadressil: https://sportiv.ee/protokoll/idavirujalgpall.xls

Sinna on praguseks kokku võetud Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga esikolmikud (lisaks Ida-Virumaa meeskondade kohad), karikavõistluste finaalid ja lisaks veel asulate kaupa Ida-Virumaa meeskondade osavõtu analüüsitabel.

Kui kellegi on täpsustusi, täiendusi antud tabelisse, siis ootame neid e-postiga tere@sportiv.ee. 

Mida huvitavat selgus?

Kaugemast ajaoost tuli välja, et esimesel kaheksal aastal mängiti Eesti meistrivõistlustel välja vaid kaks paremat kohta. Küsisime selgitust jalgpallispetsialist Indrek Scwedelt ja selgus, et 1921-1923 ja 1926-1927 selgitati meister välja karikasüsteemis (mängu kaotaja langes välja) ja 1924-1925 oli kasutusel kahe kaotuse süsteem. Alates 1928. aastast võeti kasutusele turniirisüsteem, aga just sel korral juhtus see, et mitme meeskonna loobumise tõttu osales ainult kaks võistkonda. Kuna turniir oli mõeldud üheringilisena, siis oligi tol aastal ainult üks mäng.

Kahel aastal (1941 ja 1944) küll alustati meistrivõistlusi, kuid sõja tõttu jäid need lõpetamata ja medalid välja jagamata.

Kui vaadata meistrivõistlustele vaid Ida-Virumaa vaatenurgast, siis esmapilgul jäid silma allpooltoodud omapärased faktid.

1) Meistrivõistluste kõrgeimas liigas on osalenud 2-13 meeskonda, kusjuures Narva meeskonnad on saanud kõiki välja mängitavaid kohti vähemalt ühe. Kõige rohkem on neil 4. kohti – 19.

2) Nagu eelpool mainitud, osaleb Narva meeskond meistriliigas sel hooajal 100. korda, 24. kord mängitakse Narva Transi nime all. Enne käesolevat hooaega oli 47 osaluskorda kirjas Kohtla-Järvel, 28 Sillamäel, 25 Jõhvil, 9 Kiviõlil ja 8 Aseril. Neist Narva, Sillamäe ja Jõhvi osalevad kõrgeimas seltskonnas ka sel aastal, sealjuures Jõhvi  14aastase vaheaja järel.

3) Eesti meistrivõistlustel on Ida-Virumaa meeskonnad mahtunud esikolmikusse 37 korral, kirjas on 5 esimest, 10 teist ja 22 kolmandat kohta.

4) Esimesena mahtus idavirulastest medalile Kohtla-Järve Kalev, kes 1952. aastal sai pronksi. Esimese hõbeda tõi aasta hiljem meile Narva Kalev. Esimese kullani läks aega rohkem, selle sai 1973. aastal Narva Kreenholm, kes alustas sellega narvalaste kolmeaastast kullatsüklit.

5) Seni on kolmel korral Ida-Virumaa meeskonnad saanud ühel hooajal kaks medalikomplekti. 1970: 2. Narva Kreenholm, 3. Kohtla-Järve Keemik,
1975: 1. Narva Baltika, 3. Kohtla-Järve Keemik (lisaks veel 4. Sillamäe Kalev), 
2009: 2. Sillamäe Kalev, 3. Narva Trans.
(Varjatud loogika järgi peaks sel hooajal Ida-Virumaale tulema kuld ja pronks.)

6) Käimasolevad meistrivõistlused kannavad numbrit 94, Ida-Virumaa meeskondade osavõtuta on neist peetud vaid 11. Viimati ei mänginud Ida-Virumaalt meeskonda meistriliigas 1948. aastal.

7) Kui käimasoleval hooajal on Ida-Virumaa meeskondi liigas kümnest kolm, siis neljal hooajal on koguni pooled meistriliigas mänginud meeskondadest olnud Ida-Virumaalt. Aastatel 1974, 1977, 1980 ja 1984  oli liigas 12 meeskonnast kuus meie regioonist.

Need on toodud huvitavamad seigad seoses meistrivõistlustega. Karikavõistlused võtame luubi alla hiljem. Teatavasti on karikavõistlustel võistlustulle jäänud seitse meeskonda, ainsa Ida-Virumaa klubina Jõhvi FC Lokomotiv, kes 16. aprillil kohtub veerandfinaalis HÜJK Emmastega.

Täna on Ida-Virumaa meeskonnad aga kõik mängimas kodumaakonnas. Sillamäe Kalev ja Narva Trans kohtuvad Sillamäe Kalevi kunstmuruväljakul ning Jõhvi FC Lokomotiv võõrustab Tallinna Kalevit Ahtme kunstmuruväljakul. Mõlemad mängud algavad kell 13. Sillamäel toimuvast kohtumisest saab vaadata otseülekannet aadressil jalgpall.postimees.ee.

Sportiv.ee