Sidorkini uus tase – Venemaa spordiabi Eestile

Viimasel ajal enim Eesti ujumisrekordeid püstitanud Vladimir Sidorkini teele on sattunud karisid, millega põrkumine pannuks nõrga inimese spordist loobuma. Kohtla-Järvelt pärit noor mees jätkab Venemaal treeninguid usus, et tema tähetund alles tuleb, kirjutab kolmapäevases Õhtulehes Deivil Tserp.

Pärast Ahtme Gümnaasiumi lõpetamist 2004. aastal tuli Sidorkinil teha küllalt raske valik – kas jätkata õpinguid Eestis või Venemaal? Isa soovitas minna tudeerima Moskva Energeetikainstituuti.

“Isa ütles: näen, et tehnika huvitab sind ning matemaatika ja füüsika sobivad sulle,” meenutab Sidorkin senise elu üht olulist otsust. “Samas püsis kaua õhus küsimus, kuidas ma Moskvas treenima hakkan.”

Keerulisel ajal luges palju ujumiskirjandust

Paraku juhtus nii, et kaks ja pool aastat pidi Sidorkin harjutama omapäi. “Treener, kellega alguses kokkuleppe sõlmisin, loobus mu abistamisest,” sõnab ta. “Lugesin siis väga palju ujumiskirjandust, et end täiendada.”

Ent rasked õpingud ei lubanud Sidorkinil lemmikalaga professionaalselt tegelda. Tulevikulootus otsustas teha kannapöörde – ta võttis paberid energeetikainstituudist välja ja astus Venemaa Spordi ja Turismi Ülikooli.

2007. aasta jaanuaris algas murranguline koostöö Venemaa teenelise treeneri Svetlana Griðinaga. “Algul mu tase isegi langes,” tõdeb Sidorkin. “Sest pärast kaht kerget aastat ei suutnud organism tugevate treeningutega kohaneda.

Terviseuuringud näitasid ülekoormust,” lisab tagasilöögi järel natuke puhanud Sidorkin. “Kuid tahtsin väga Pekingi olümpiale pääseda. Teadsin, et selleks on ainult üks võimalus – tuleb jätkata tugevat harjutamist.”

Avastas ujumismaailma hoopis teisest küljest

Sidorkin on tänulik oma Eesti treenerile Aleksandr Rubenkole, kes tema vaimu ja keha tippurühkimiseks ette valmistas. “Ta rääkis mulle pidevalt, et ränga tööta pole võimalik tippu jõuda,” märgib 22aastane Sidorkin.

Rubenko pajatab Sidorkinist kui ideaalsest õpilasest. “Põhjuseta pole ta puudunud üheltki treeningult,” nendib juba 16 aastat Sidorkinit abistav Rubenko. “Teisi lapsi tõid hommikul ujulasse vanemad, tema tuli üksi.”

Isa käe kõrval kuueaastaselt esimest korda ujulasse sisenenud Sidorkin harrastas lapsepõlves ka malet, tantsimist ja joonistamist. “Tundsin, et ujumine on mu elu,” lausub ta. “Teised hobid taandusid iseenesest.”

Enne Moskvasse minekut jõudis Sidorkin Eestis heale tasemele – juhtis 1500 m kroolis edetabelit –, ent Euroopa ässad olid valgusaasta kaugusel. “Vladimir vajas arenguks tugevaid treeningukaaslasi,” ütleb Rubenko.

Griðina grupis harjutab mitu tippsportlast eesotsas olümplase Andrei Krõloviga. “Avastasin ujumismaailma hoopis teisest küljest,” räägib Sidorkin. “Proovisin uut metoodikat. Tegin asju, mida varem polnud kogenud.”

Olümpia järel treenis laagris võimete piiril

Usinalt treeninud Sidorkin tõusiski uuele tasemele ning teenis olümpiapääsme. Pekingis alistas ta ligi veerand sajandit püsinud Ivar Stukolkini Eesti 200 m krooli rekordi 1.51,93 0,66 sekundiga ja hõivas 45. koha.

Olümpiamängudel saadud tagasihoidlik koht innustas Sidorkinit seadma uusi ning üha julgemaid eesmärke. “Tahan tiitlivõistlustel ettepoole pürgida,” mõtiskleb ta. “Pekingis mõistsin, et uus arenguhüpe on võimalik.”

Tänavu sügisel piitsutas Sidorkin end treeningutel armutumalt kui iialgi varem. “Laagrite lõpud olid väga rasked, sest töötasin võimete piiril,” tunnistab Sidorkin. “Usaldan treenerit. Ta teab täpselt, mida ma tegema pean.”

Edukad võistlused on Sidorkinile karmi rügamise järel palgapäevaks. Hiljuti püstitatud Eesti lühirajarekordid – 100 m vabalt 48,41 ja 200 m vabalt 1.47,32 – lubavad tal 11. detsembril Horvaatias algaval EMil lootusrikkalt startida.

Rubenko hinnangul on 195 sentimeetri pikkune Sidorkin muutunud kehaliselt tunduvalt tugevamaks. “Kuid mehejõudu tal veel ei ole,” arutleb Rubenko. “Kui see tuleb, tõuseb Vladimir hoopis teisele tasemele.”

Ujumislootus lõõgastub korvpalli ja hokit vaadates

Venemaal õppiva ja treeniva Eesti ujumislootuse Vladimir Sidorkini sõnul on pärast raskeid treeninguid mõnus korvpalli või jäähokit vaadata.

“Varem jälgisin nii korvpalli kui ka hokit teleri vahendusel,” ütleb Moskva CSKA ja Ufaa Salavat Julajevi fänn Sidorkin. “Aga hallis on hoopis teine õhkkond. Tekib eriline fiiling.”

Meeleldi käib Sidorkin ka kontsertidel. “Halva ilmaga loen kodus raamatuid ning artikleid,” lausub Kohtla-Järvelt pärit 22aastane sportlane. “Ja tegelen arvutis oma piltidega.”

Sidorkini Eesti treener Aleksandr Rubenko märgib, et lisaks eesti ja vene keelele valdab õpilane ka inglise keelt. “Moskva MK-etapil suhtles ta vabalt FINA ja Arena esindajatega.”