Sander Saare eesmärgiks on jõuda välismaale mängima

Augustikuu IVOLi infolehes “Seite küsimust” vastas küsimustele Sander Saare.

Kiviõlist pärit Eesti parima noorkorvpalluri Sander Saare eelmise hooajal graafik oli väga tihe. Tulite KK Hitoga Euroopa noorte korvpalliliigas ja Eesti meeste esiliigas teiseks, kaitsesite Eesti noorte meistrivõistluste A-vanuseklassi esikohta ning saite täiskasvanute seas esimesed meistriliiga kogemused Rakvere Tarvases. Lisaks veel noortekoondise mängud nii talvel kui ka suvel. Kas lugesite kokku, palju viimaste kuudega mänge tuli ning kui väsitav kogu see aeg on olnud?

Tihe graafik käib korvpalluri eluga kaasas, see on paratamatu. Mängude arvu täpselt kokku ei lugenud, aga arvan, et suvega kokku tuli neid kõvasti üle saja, sest koondi- semänge (Saare kuulus ainsana nii Eesti U20 kui ka U18 koondisesse – RK) tuli sel aasta umbes 30 kanti. Väsitav on see muidugi, mõnikord väsib isegi pea rohkem ära kui keha. Teatud hetkedel tuleb ennast lihtsalt kokku võtta.

Pidite tegema ka valikuid ning maikuus Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste finaali kolmandas, otsustavas kohtumises ei saanud te kaasa teha, kuna olite noortekoondisega välismaal. Kas arvate, et oleksite suutnud otsustavas mängus Askele meeskonna (koduliigas esindab Saare Kiviõli regiooni Askele meeskonda, kes finaalis koh- tus Kohtla-Järve Hitoga – RK.) võidule aidata?

Võimalik, aga ma arvan, et see liiga ei oma väga suurt tähtsust.

Teid valiti kevadel Eesti parimaks noorkorvpalluriks, lisaks olete parima mängija tiitleid saanud erinevatel turniiridel. Kui tähtsad sellised valimised teie jaoks on?

Eks ikka on mõnus võtta vastu selliseid auhindu, aga kuna Eesti noorteklasside tase pole muu maailmaga põhimõtteliselt võrreldav, siis pole sellel väga palju olulisust.

Kuidas sattusite korvpalli juurde ning kes või on olnud teie korvpalluriteel kõige suuremad mõjutajad?

Korvpalli juurde viis mind esimeses klassis ema. Kõige suurem mõjutaja on ikkagi esimene treener ja isa Priit (Priit Sternhof – kahe eelmise hooaja Eesti parim noorte- treener – RK). Tema õpetas mulle selgeks vajalikud algtõed, kuidas põrgatada, sööta, visata, petteid teha jne. Kodus korvpallist rääkimine on kindlasti samuti väga palju juurde andnud.

Mis külgi loete korvpallurina enda tugevamateks ja mille kallal tuleks kõige rohkem veel tööd teha?

Tugevamateks külgedeks on enda arust platsinägemine, söötmine, pallikäsitlus. Rohkem mul tugevaid külgi kahjuks polegi. Kõige rohkem tuleks vaeva näha palliga põrgatuse pealt enda vabaks mängimisel ning viskamisega. Minu kasvu kohta, mis on 182 cm, peaksid mu jalad olema sellised nagu Bo McCalebbil (27aastane, Saarega sarnaste kehaliste eeldus- tega Euroliiga tähtmängija – RK), peaksin võimeline olema pealt panema.

Olete 18aastane, mis sihi olete praegu korvpallis võtnud?

Siht on kõrge, tahan jõuda välismaale mängima, tugevatele meeskondadale silma jääda. Seni pole see veel õnnestunud.

Kui te ei mängiks korvpalli, siis millega tahaksite tegeleda?

Tahaksin olla mingi ala treener, konkreetset ala ei oska öelda, aga arvan, et kui korvpalli ei oleks, siis oleks jalgpall mulle kõige sobilikum.

Küsis: Rene Kundla