Pühajõe kross karikavõistluste arvestusse ei läinud

Laupäeval, 17. juunil toimunud motokross Pühajõel pidi arvesse minema Eesti karikavõistluste etapina 125- ja 500kuubikuliste masinate klassis, kuid kohapeal otsustati etapp ära jätta ning toimus tavaline motokross. Seetõttu toimus sõitjate soovil tehnika säästmiseks ainult üks võistlussõit neis klassides.

Võistluspäeva varahommikul leidis mitu harrastajat trenni tehes, et rada tolmab ega vasta seetõttu karikavõistluste nõuetele. Organisaatorid püüdsid rada veel kord kasta, kuid kohtunikekogu otsustas võistlust karikavõistluse etapina siiski mitte pidada. “Ega inimene jumala vastu saa. Kui on selline lõõskava päikse ja tugeva tuulega ilm, siis rada kuivab ülikiiresti ning meie võim peale ei hakka,” ütles rajameister Arvo Keerme.

Ilmajaama neljapäevaks või reedeks lubatud vihm jäi ära ja seetõttu kastsid organisaatorid rada usinalt. Reedel alustati kastmisega kell kuus õhtul ja töö käis vahetpidamata südaööni. Seejärel tehti neljatunnine paus ja kasteti treeningsõitude alguseni. Selliste üllatuste vastu aitaks ainult statsionaarne vihmutussüsteem, mida ühelgi Eesti rajal ei ole. “Kui kohalikud omavalitsused õla alla panevad ja vihmutussüsteemi jaoks raha leiavad, siis korraldame krosse ka tulevikus, kui ei, siis pole mõtet peaga vastu seina joosta,” leidis Arvo Keerme.

Jõhvi motoklubi sõitjale Argo Keermele jäi kogu asi natuke arusaamatuks. “Tolmava rajaga oleme Eestis pidevalt hädas ja kui meenutada eelmisel nädalal peetud Eesti meistrivõistluste etappi Karksi-Nuias, siis tundub, et mõni mees lihtsalt tahtis ära teha, kuid tugevamate klubidega, kelle sõnal on föderatsioonis kaalu, ei julgeta tüli kiskuda,” arvas Argo Keerme. “Kõik sõitjad, kellega mina rääkinud olen, väljendavad selle otsuse puhul arusaamatust,” lisas ta.

“Kurb, kuid ma mõistan ka kohtunikke, kes sellise otsuse vastu võtsid. Nemad vastutavad lõppkokkuvõttes ohutuse eest ja kui signaal tuli, pidid nad ennast kindlustama. Motospordis võib ka ideaalsete tingimuste korral õnnetusi juhtuda ning kui midagi juhtub ja enne oli signaale, siis on kohtunikekogu väga kurvas olukorras,” ütles Jõhvi motoklubi juhatuse liige Illar Kaasik.

Pärast kolmveerandtunnist viivitust sai võistlus lõpuks alata. Nagu ikka, alustasid esimestena kõige väiksemad, 50kuubikulised masinad. Ootamatult tundus, et rada on hoopis liiga märg, sest kohati oli kastmise tõttu tekkinud libe pori ja kukuti massiliselt. Meie sõitjal Cristopher Tallil esimene start just kõige paremini ei läinud, kuid kuna paljudele käis tsikli valitsemine üle jõu, siis esimeselt ringilt tuli Talli juba kindla liidrina vastastest ligi tosin sekundit eespool. Enam-vähem seda vahet hoidis ta lõpuni ning võitis esimese sõidu. Teises sõidus sai aga konkurent Claudius Roosma oma tahtmise ja võitis seitsme sekundiga Talli ees. Nii võrdsete punktidega kuulutati võitjaks Roosma Talli ees.

65kuubikuliste tsiklite klassis võitis mõlemad sõidud Rain Koch. 80kuubikuliste klassis võitis samuti mõlemad sõidud Ivan Volgin. 125kuubikuliste masinate klass oli jaotatud kahte gruppi kvalifikatsiooniaegade järgi. Tugevamate sõidu võitis Edik Kuusk, Riho Keerme oli seitsmes. Ka 500kuubikuliste klass oli kaheks jaotatud. Tugevamate sõidu võitis Toomas Triisa. Dmitri Vinogradov oli kolmas, Georg Allikas kuues ja Argo Keerme kümnes.

Külgvankritel saavutasid esikoha Sverre Lamp/Alar Lamp, Jõhvi ja Kiviõli motoklubide ühisvõistkond Carol Reesna/Tõnu Valdmaa oli seitsmes. Quadracer´ite klassis polnud kodurajal vastast Kaupo Liivil, kes mõlemad võistlussõidud võitis. Martin Toovisel ebaõnnestus esimene sõit, kuid teise sõidu teine koht tõstis ta lõppkokkuvõttes kolmandaks. Erki Lainjärv oli kuues ning Janek Lainjärv seitsmes.

PEETER LILLEVÄLI,
Põhjarannik