PILDID! Jõhvis madistasid Euroopa paremad karatekad

Kaks päeva oli Jõhvi spordihall hõivatud Euroopa lahtiste oyama-karate meistrivõistlustega. Rahvusvahelise oyama-karate föderatsiooni direktor Jan Dydukh peab turniiri õnnestunuks mitte ainult osavõtjate taseme, vaid ka korraldusliku poole pealt, kirjutab Põhjarannik.

Pildid: http://pildid.sportiv.ee/index.php?cat=97

Kaks päeva lehvisid Jõhvi spordihallis Poola, Venemaa, Valgevene, Ukraina, Iirimaa, Eesti ja Leedu lipud. Jõhvi spordihall pööras oma lühikeses ajaloos uue lehekülje, saades esmakordselt Euroopa meistrivõistluste läbiviimise paigaks.

Euroopa meistrivõistlustest osavõtjad demonstreerisid kahe päeva jooksul kohustuslikke vormiharjutusi – kata´t – ning pidasid ka pingelisi võitlusi, milles keegi ei tahtnud alla anda. Vähemalt meedikute brigaadil palju puhkehetki ei olnud, sest tohterdada tuli võitlustes saadud muhke ja kriimustusi.

“Midagi tõsist ei juhtunud, vigastused piirdusid tavapärastega. Turniiri tumestas asjaolu, et mitmele, sealhulgas Venemaa meeskonnale, aga ka Iraani, Pakistani, Aserbaidþaani ja Valgevene esindajatele ei antud viisasid, kusjuures äraütlemine tuli päris viimasel hetkel. Lihtsalt inetult kukkus välja,” märkis üks korraldajatest Irina Savitskaja. “Tervikuna aga osavõtjad tänasid ning märkisid, et nii heas saalis ja suurepärastes tingimustes ei ole nad veel esineda saanud.”

Karikate arvu põhjal võitsid üldarvestuses Venemaa sportlased, edestades Poolat. Kolmandaks tulid võõrustajad ehk eestlased. Hea mulje jätsid ka kohalikud atleedid. Teise koha pälvisid Aleksei Boiko (Grand) ja Azar Zeinalov (IFK Kyokushinkai), kolmandaks tulid Tatjana Mjadelets, Vladislav Kuzmin (mõlemad klubist Grand), Jekaterina Maletina ja Aleksandr Smirnov (IFK Kyokushinkai).

Föderatsiooni juht: “Teil on suurepärane saal”

Euroopa MV kõrgeim külaline oli Oyama IKFi direktor, poolakas Jan Dydukh, kes andis turniiri korraldusele kõrge hinnangu.

“Tean, et Eestis on oyama-karatega tegelejate organisatsioon väike, kuid see areneb iga aastaga. Siin on treening hästi korraldatud ning lisaks kohtume alates 2006. aastast pidevalt seminaridel ja nõupidamistel,” rääkis ta. “Turniiri tingimusi tahaks eraldi mainida. Siin on oivaline saal, mida ma nimetaksin esmaklassiliseks. Oivaline konstruktsioon, arhitektuur. Siin on valge ja üsna mugav. See on isegi hea, et tribüünid ei ole liiga suured – need loovad teatud määral kammerliku õhkkonna, lähendades osavõtjaid ja publikut. Meie spordialaga sobib see hästi. Arvan, et vaatajate hulk oli optimaalne, sest see on siiski spetsiifiline spordiala. Kas Eestis võiks veel kord säärase turniiri korraldada? Praegu on teil paar väga head sportlast, kuid tuleb oodata, kuni neid juurde tuleb. Tahtsime, et siin oleks rohkem hea tasemega võistlejaid, sest tahame taset kõrgel hoida.” 

Oyama IKFi direktori sõnul oodati esindajaid mitmest Aasia riigist – Indiast, Pakistanist, Aserbaidþaanist -, kuid nad ei saanud viisat. “Elus tuleb ette olukordi, kus poliitika sekkub spordielusse,” märkis ta delikaatselt. “Turniiri vaim aga meeldis mulle. Meeldisid osavõtjate hea tase, nende tehnika ja kirglikkus.”

ALEKSEI FJODOROV