21.11.2008
Ujumine

Partõka kosub autoavariis saadud vigastusest

“Kõik käis nii kiiresti, et ei saanud arugi, mis juhtus,” meenutab Õhtulehele neljapäeval Tallinnas alanud Eesti lühirajaujumise meistrivõistlusi basseini äärelt vaadanud kolme olümpia kogemusega Elina Partõka avariid. “Kui auto seisma jäi, võtsin mobiiltelefoni ja kutsusin abi.”

Oktoobri lõpus Tallinna lähistel autoga sõitnud Partõka elas koos treenerist ema Tatjana, õe ning kahe õelapsega üle õnnetuse, mis tekkis rehvi lõhkemise tõttu. “Mõtlesin rohkem teistele kannatanutele kui endale,” räägib roolis olnud 25aastane Partõka.

Tammub teelahkmel

Õnneks kaasreisijad ränki vigastusi ei saanud. Neil olid sinikad, muhud ja kriimustused. Päev pärast avariid käis Partõka traumapunktis, kus tuvastati roides mõra. “Siiani teeb valu,” lausub ta. “Ei saa korralikult istuda ega seista. Kõige parem on pikali olla.”

Partõka lootis startida eile Tallinnas Kalevi veekeskuses alanud Eesti lühiraja meistrivõistlustel, kuid pidi etteastest terviseprobleemide tõttu siiski loobuma. Praegu tammub ta teelahkmel – lõpetamisotsust pole langetanud, kuid ei ole ka jätkamises sugugi kindel.

“Olukord on täpselt samasugune nagu 2004. aastal pärast Ateena olümpiat, kui puhkasin jaanuarini ning mõtlesin, kas tahan ujujana jätkata,” tõmbab Partõka paralleeli. “Sporditee lõppemine on paratamatus, ent selleks tuleb leida õige aeg,” lisab ta.

Suvel püstitas Partõka Pekingi olümpiamängudel 200 m kroolis Eesti rekordi 2.00,64. “Ma olin väga õnnelik,” tõdeb Kohtla-Järvelt pärit Partõka naerusuiselt. “Samas soovisin ujuda kiiremini kui kahe minutiga, mul jäi eesmärgist päris vähe puudu.”

Üksnes headest emotsioonidest tippspordis jätkamiseks ei piisa. “Kui tahan valmistuda Londoni olümpiamängudeks, peab mul olema palju raha,” arutleb Partõka. “Kahjuks raha ja toetajaid ei ole. Alaliidul on nüüd uus president, loodetavasti seis paraneb.”

Otsib juba töökohta

Kolme nädala pärast Horvaatias Rijekas algavatel Euroopa meistrivõistlustel Partõka osaleda ei kavatsenud. “Jaanuaris lähen Moskvasse õppima,” märgib seni pöidlahoidjatele mitu ilust hetke pakkunud Partõka. Võistlemine võib kõne alla tulla alles suvel.

Venemaa pealinnas Moskvas hotelli ja restorani mänedþeriks õppiv Partõka on jõudnud diplomitööni. “Olen juba töökohta otsinud, kuid ei ole leidnud,” tõdeb ta. “Tahaksin õpitud erialal ametisse asuda. Treeneritöö, millega samuti toime tuleksin, mind ei huvita.”

OHTULEHT.ee

POSTIMEHE VERSIOON

Avarii teinud Partõka kaalub tippspordist loobumist

31. oktoobril oli tippujuja Elina Partõka teel koju Kohtla-Järvele, et jõuda kohalikele võistlustele. Sinna ta paraku ei jõudnudki – Tallinna Kalevi ujula lähedal sattus mitmekordne Eesti meister liiklusavariisse.

«Ma ei saanud esialgu üldse aru, mis juhtus. Sõitsin ise teelt välja kraavi – autol oli rehv lõhkenud,» avaldas Partõka ja lisas: «Kuna seal oli ka kaks väikest last, siis esimesena mõtlesin kohe, kas nendega on ikka kõik korras. Nii kui auto seisma jäi, valisin kiirabi numbri.»

Nüüd, kolm nädalat hiljem võib öelda, et tegemist oli õnneliku õnnetusega. Roolis istunud Partõka ning tema ema, õde ning tolle kaks last pääsesid ilma suuremate vigastusteta.
Kõige täbaramalt läkski 25-aastasel Partõkal, kellele pandi diagnoosiks ribimõra.

Siiamaani kannatab Kohtla-Järvelt pärit piiga avarii tagajärgede käes. Seetõttu jäi ta kõrvale ka eile alanud Eesti lühiraja meistrivõistlustest. «Selg teeb veel valu. Ma ei saa seista ega istuda. Ainult pikali saaksin olla,» selgitas Partõka ja lisas: «Arstid soovitasid ühe nädala kodus pikali olla. Aga kuidas ma saaksin nii?»

Pekingi olümpial 200 meetri vabaujumises Eesti rekordit uuendanud ning 28. koha saanud Partõka ei välista võimalust, et see jäigi tema viimaseks tiitlivõistluseks.

Tahtmist oleks, aga mida ei ole, on raha.

«Ma pole enam 15-aastane, kes niimoodi jätkata saaks. Kuidas ma elan nii, kui tööd ja raha pole? Kui sponsor või toetused olemas on, siis miks mitte edasi teha,» arutles Partõka ning laiutas käsi – praegu pole tal peale vanemate ühtki sponsorit.

Siiski pole 17-aastase tüdrukuna OM-debüüdi teinud Partõka rasket otsust veel langetanud. Sisimas pole ta endas selgusele jõudnud. Kuigi, kui septembris oli ta kindel, et jätkab, siis nüüd vihjas tulevikule vaadates vaid üht: «Plaanid muutuvad. Sport on selline, et kunagi lõpeb ta niikuinii.»

Pärast OMi võttis Partõka aega iseendale. Ta puhkas ning lasi koormuse alla. Ka paar nädalat tagasi harjutas ta tunduvalt vähem kui varem.

Kuidas suhtuks tema treenerist ema Tatjana võsukese tippspordiga lõpetamisse? «Ta pole veel midagi öelnud. Pärast Ateena OMi oli mul tegelikult samamoodi. Vajasin puhkust, et aru saada, kas tahan jätkata või ei,» vastas Ukrainas sündinud, kuid kogu elu Eestis veetnud Partõka.

Juba praegu võib ta karjäärile tagasi vaadates rahulolu tunda. Seljataha on jäänud kolmed olümpiamängud, kusjuures kahel neist ujus ta üle ka Eesti rekordi.

Esialgu on eesmärgid hoopis teisest valdkonnast. Moskva ülikoolis kaugõppes hotelli- ja restoranimajandust tudeeriv piiga tahaks tänavu lõpule jõuda diplomitööga. Praegu otsib ta juba ka tööd. Ent midagi sobivat ta veel leidnud pole.

« Praegu on üsna raske tööd leida. Minu unistuste ametiks oleks midagi sellist, mis õpitud erialaga seotud. Kui midagi muud ei leia, siis võib ka treeneriametit pidada,» sõnas Partõka.

Elina Partõka

•    Sündinud: 02.08.1983
•    Saavutused: 2008 Pekingi OM 28. koht, 2007 Melbourne’i MMil 41. koht, 2004 Ateena OMil 28. koht, 2004 Madridi EMil 14. koht, 2003 Barcelona MMil 16. koht, 2003 Barcelona MMil 20. koht, mitmekümnekordne Eesti meister
•    Pikkus: 178 cm
•    Haridus: lõpetanud Kohtla-Järve gümnaasiumi, praegu õpib Moskva ülikoolis kaugõppes hotellimajandust

Eelmine:
Järgmine: