Niglase tulemuste väärtus tõuseb aastatega

“Siinkohal tasuks meenutada aastaid, kui Piret Niglase, Cristel Vahtra või Katrin Ðmiguni tulemused Kristina medalite kõrval nadid tundusid. Tegelikult noppis antud kolmik MK-punkte ja oli praeguses mõistes ülikõva,” kirjutab teisipäevane Õhtuleht.

KOGU LUGU

Esmapilgul võib tunduda, et Eesti suusanaiskonna lähetamine Libereci MMile on kohatu – raha kulub palju ja kõrget kohta pole loota. Tegelikult katab rahvusvaheline alaliit kulud ja poetab üht-teist pealegi. Seega pole torinaks põhjust – las neiud hangivad kogemusi.

Otepää MK-etapi ajal Eesti koondise peatreeneri Mati Alaveriga juttu puhudes selgus, et Libereci MMile pääsevad vaid need mehed, kel on eeldusi kolmekümne sekka sõita. Sama kehtib kevadiste MK-etappide puhul. Ehk ei mingit ballasti transporti. Raha on ses raskes majanduslikus olukorras niigi vähe.

Oot-oot. Kohe tekkis küsimus, kuidas on asjad meie naistega. Tüdrukud on toredad, kuid kolmekümne sekka nad vaevalt mahuvad. Äkki tuleks esmalt liha luudele kasvatada? Seda enam, et MMil viibimine on kallis.

FIS maksab Eestile korraliku summa

Alaver selgitas, et naiskonna lähetamine tiitlivõistlustele on kasulik kõigile. Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv täpsustas, et FIS on huvitatud võimalikult suurest osalejaskonnast ning riikidest. Sestap makstakse järgmise kahe aasta jooksul kinni MMil osalejate kulud vastavalt sportlaste arvule, ja pisut pealegi. Seega ei vii teatenaiskonna lähetamine Libereci mitte raha välja, vaid toob sisse. Ja raskel ajal on iga kroon tähtis.

Teisalt ei jookse neidudel kohtumine maailma eliidiga mööda külgi maha. MK-etappidel tuleb ise kogemuste hankimise eest maksta, MMil makstakse.

Järv ei avaldanud rahasummat, mis FIS alaliidu arvele kannab, kuid kinnitab, et see on õiglane. “FISi toetus on tõhus panus meie eelarvesse. FIS teeb palju selleks, et suusatamise – ja mitte ainult murdmaa, vaid ka suusahüpete, mäesuusatamise ja teiste alade – tase maailmas tõuseks.”

Eestlannad saavad starti eelvõistluseta

Tegelikult pole Eesti naissuusatajate tasemel hullu midagi, tõdes Järv. Kõik on normid täitnud ega pea osalema eelvõistlustel, mis toimuvad MMi eel ja mõeldud neile, kel on enam kui 120 FIS-punkti.

Siinkohal tasuks meenutada aastaid, kui Piret Niglase, Cristel Vahtra või Katrin Ðmiguni tulemused Kristina medalite kõrval nadid tundusid. Tegelikult noppis antud kolmik MK-punkte ja oli praeguses mõistes ülikõva.

Libereci tahetakse viia ka kahevõistlejad ja suusahüppajad. Neil, nagu ka naissuusatajail, ei saa valikukriteeriumid olla sama ranged kui Eesti meestel, arvas Järv. “Loodame, et tulevikus on kõik meie suusaalad maailma tipus või selle lähedal. Ent kuskilt peab ju alustama. Aastaid tagasi oli ka Venemaa suusahüpe või Kasahstani suusatamine põhjas, kuid nüüd võidetakse kõrgeid kohti.”

Sportiv.ee