Nad suusatavad siiski!

Suusatamisest kirjutamine tundub tänavu talvel kuidagi kohatu ja küüniline, kuid võta näpust – nad suusatavad siiski! Nii uskumatu kui see linnatänavate palja asfaldi ja rohetava rohu järgi otsustades ka pole.

Tuttavad on treener Peep Kivili vaimse tervise pärast muret tundnud, kui ta pärimise peale – kuhu minek? – uljalt teatanud, et läheb suusatama. “Peast oled segi? Või purjus?” vahendab Kivil naerdes tuttavate reageeringuid, kel keset lumelagedat linna suuski autosse laadivat meest nähes suud lahti jäänud.

Linnatänavatel kontsi klõbistades ja marsruuti mööda “kodunt tööle, töölt koju” kulgevale inimesele tundub tänavu suusatamisest rääkimine tõesti varajase aprillinaljana. Kuid Ida-Virumaal on üks imeline koht, kus lumi tavapärasest kauem püsib, ja see on Pannjärve.

Autosse nii suusad kui ratas

“Kes aga tahtis, sai seal talv läbi suusatada,” kinnitab Kivil, kes viimati Pannjärvel eelmise nädala neljapäeval suusad alla pani. Detsembrist alates on vaid paar nädalat olnud sellised, kus isegi Pannjärvel pole suurt suusatada saanud, kinnitab ta. Kehvemate olude korral on Kivil võtnud Kurtna poole sõites ühes nii suusad kui ratta. “Mõnel päeval sai nii suusatatud kui joostud kui rattaga sõidetud,” muigab ta. Vot see on talv: ühel päeval väntad pedaale, teisel suusatad, ja kui eriti veab, teed seda kõike ühel päeval! Ka nii võib ju sellesse palju kirutud talve suhtuda – rõõmsamalt.

EMT Ida-Eesti piirkonna juht Urmas Jõeäär on tänavu Pannjärvel suusatamas käinud üldjuhul kaks korda nädalas. “Ega seda hästi ei usuta,” nendib ka Jõeäär, et linnatänavate järgi otsustajate arvates on tegemist müstikaga.

Viimati suusatas Jõeäär Pannjärvel nagu Kivilgi eelmise nädala neljapäeval, sõites läbi üheksa kilomeetrit. “Väga normaalne oli sõita,” kinnitab ta. Tänavusi suusakilomeetreid kokku arvutades saab Jõeäär tulemuseks 100-150, uskudes neile tulemas veel lisa. “Põhi on 3kilomeetrisel rajal täiesti olemas, kui lund peale tuleb, saab edasipidigi sõita,” usub ta ega kiirusta suuskade silma alt ärapanekuga.

Jäärada Ants Antsonile

Üleeile Pannjärvel käinud Jõhvi spordikooli direktori Priit Käeni sõnul on olukord rajal praegu siiski trööstitu. “Seal on praegu selline jäärada, et vaid Ants Antson saaks seal hakkama,” tõdeb ta, märkides, et sellisel rajal on võimatu mitte ainult suusatada, vaid ka joosta, rattaga sõitmisest rääkimata.

Tänavu sadakond kilomeetrit maha sõitnud Käen oli viimati suuskadel eelmise nädala kolmapäeval, mil Pannjärvel toimusid Ida-Virumaa meistrivõistlused. “See on puhas täppisteadus,” muigab Käen, nentides, et tänu Alutaguse suusaklubi tegevjuhi Robert Peetsi suurepärastele sünoptiku võimetele sai meistrivõistlusteks tõesti see õige päev valitud.

Suusatamisega sina peal olev Põhjaranniku reklaamiosakonna juhataja Kalle Pärt tunnistab, et ta pojad on toas isa suuski proovides ja kuiva trenni tehes tänavu ilmselt rohkem maha sõitnud kui tema. Mees, kel seitse Tartu maratoni selja taga, tõdeb kurvalt, et tänavu on saanud ta rajale vaid kahel korral, läbides Kohtla-Nõmmel seitse ja Pannjärvel üheksa kilomeetrit. “Tagantjärele mõeldes oleks pidanud Pannjärvel tunnikese veel sõitma,” kahetseb ta, et väga head rajatingimused 18. veebruaril maksimaalselt kasutamata jäid. “Lund sadas, õhutemperatuur oli null kraadi – see ju tänavust talve arvestades kõva külm,” muigab ta.

Tartu maraton, mille Pärt mullu isikliku rekordiga lõpetas – 4.45 -, jäi tänavu ära. Sama saatust ennustab ta Alutaguse maratonile, mis peaks toimuma 9. märtsil.

Aga ehk läheb järgmisel aastal paremini – selle Eestimaa imelise talvega, mis suusatajatele loterii-allegrii mängu meenutab.

Pärdil on suusatamise ja Tartu maratoniga igatahes jätkuvalt oma plaanid – pöördvõrdelised ealise kulgemisega. “Ise lähen vanemaks, aga tulemus paremaks,” selgitab ta, olles võtnud eesmärgiks igal aastal oma tulemust ühe kuni viie minuti võrra kärpida. “Seda trendi järgides saab veel pikki aastaid paremaks minna,” muigab ta. 

TIIA LINNARD