Muutub treeneri tööjõukulude toetuse taotlemine ja menetlemise kord

2015. aasta algusest kehtima hakanud treeneri tööjõukulude toetuse määrus on saanud täiendusi, et kõrvaldada praktikas ilmnenud kitsaskohad. Muudatused teevad taotlemise ning taotluste menetlemise kõigile osalistele selgemaks. Uuenenud määrus rakendub alates 2016. aastast.

„2014. aasta 26. novembril jõustunud treenerite tööjõukulude toetuse määrust<https://www.riigiteataja.ee/akt/128112014020> on rakendatud alates 2015. aasta esimesest kvartalist. Paraku on käesoleva aasta toetuste jaotamise praktikast üles kerkinud kitsaskohad, mille lahendamiseks oli vajalik kehtivat määrust muuta ja täiendada. Muudatuste eesmärk on täpsustada taotlemist ja taotluste menetlemist kõikide osaliste jaoks,“ rääkis Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus Klaan.

Uuenenud määrus rõhutab, et treeneri kutsetase peab kehtima kogu toetatava perioodi jooksul. Toetuste taotlemise elektroonilises keskkonnas kuvatakse selleks ka treeneri kutse kehtivuse lõpptähtaeg. „Kui kutse kehtivus lõppeb enne toetusperioodi lõppu, on taotlejal võimalik aegsasti nõutavat kutset pikendada või taotleda kõrgemat kutsetaset. Samuti peab uuenenud määruse kohaselt spordialaliit, spordiklubi või spordikool olema registreeritud Eesti spordiregistris<https://www.spordiregister.ee/> või Eesti Hariduse Infosüsteemis<http://www.ehis.ee/> vähemalt 6 kuud enne toetuse taotlemise esitamise lõpptähtaega,“ selgitas Klaan.

2015. aastast eraldatavate toetuste abil on makstud töötasu 1028 treenerile, kes juhendavad laste ja noorte sportimist 322 organisatsioonis. Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus on taganud toetuste ladusa taotlemise, eraldamise, kontrollimise ja ka tagasinõudmise. Spordiklubides on märkimisväärselt paranenud täitedistsipliin. Statistika kinnitab, et toetusmeede on tunduvalt mõjutanud treenerite tööhõivet. Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes on võrreldes eelmise, 2014. aastaga sotsiaalmaksuga maksustatud tasu saavate treenerite arv kasvanud 33% ehk 1508 inimeselt 2001 inimeseni. Keskmiselt töötasuna üle 800 euro kuus teenivate treenerite arv on tõusnud 61% ehk 245 inimeselt 395 inimeseni. Lisaks võimaldab 2016. aasta riigieelarve tõsta kõrgema kutsekategooria treenerite tööjõukulude fondi 10% võrra.

2016. aasta treeneri tööjõukulude toetuse taotluste vastuvõtt lõppeb 31. oktoobril 2015, kuid selle taotlusvooru puhul kehtib veel muutmata määrus. Taotluste elektrooniline esitamine toimub selleks spetsiaalselt loodud veebikeskkonnas<https://www.spordiregister.ee/treeneritetoetused/>.

Määruse muudatustega on võimalik tutvuda aadressil http://www.kul.ee/sites/default/files/news-related-files/151015_treenerite_toojoukulude_maarus_muutmine.pdf .

Margus Klaan