Maris Nurm sihib profilepingut

Eesti rattaneiud Liisa Ehrberg, Laura Lepasalu ja Maris Nurm (viimane neist Jõhvi RK kasvandik) on ennast Prantsusmaal Chamberys kenasti sisse seadnud. Nagu ütleb Lepasalu – neil on kolme peale “kihvt elamine”, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tüdrukutest mõnesaja meetri kaugusel elab ka nüüd juba teist hooaega Ag2r-i tiimis profileiba teeniv Rene Mandri. Siinkandis on tuntud nimed ka Erki Pütsep ja muidugi Jaan Kirsipuu. Kirsipuu abiga tüdrukud Prantsusmaale treenima ja võistlema pääsesidki.

Kirsipuu maine püsib

19-aastane Ehrberg pedaalib amatöörnaiskonnas Chambery Cyclisme Competition juba kolmandat aastat, tänavu talvel liitusid temaga Lepasalu (21) ja Nurm (22).

“Jassi käsi oli ikka hästi palju mängus. Siin on tema nimi üldse suure au sees. Kui teda mainid, on kõigil kohe näod naerul,” märkis Ehrberg.

Kuigi eestlannad võistlevad Chambery Cyclisme Competitioni värvides, teevad nad enamiku ajast trenni klubikaaslastest eraldi – üksinda, kolmekesi koos, koos Rene Mandri või Taavi Selderiga.

“Paar korda oleme klubiga koos treeninud, aga tundub, et tüdrukud on seal meist veidi nõrgemad. Treeningulaagris olime koos viis päeva,” pajatas Lepasalu.

Klubiga tasub tüdrukutel seotud olla eelkõige seepärast, et nii jäävad elamis- ja võistluskulud klubi kanda. Ettevalmistusperioodi tasub neil mööda saata just Prantsusmaal.

“Tulime siia ikkagi selleks, et võistelda ja teha hooajaks korralik ettevalmistus,” lausus Lepasalu.

Tagasi kodumaale pöörduvad nad 5. mail. Enne seda seisab neil ees seitse võistlust, millest tähtsaimaks peavad nad 23. ja  24. märtsil peetavaid Prantsusmaa karikavõistlusi. “See on juba tugev võistlus, seal on ka profid kohal,” hindas Lepasalu.

Avastardi teevad neiud juba ülehomme. “See ei ole eriti tähtis võistlus, tavaline ühepäevasõit,” lausus Ehrberg.

Kilomeetrist ringi tuleb läbida 40 korda. “Tõotab tulla huvitav võistlus, ei kujuta ette, kui valmis me praegu oleme või mis seisus on prantslased,” lausus Lepasalu.

Siiski lootsid kõik kolm, et ehk õnnestub neil silma paista. “Tahaks ikka ettepoole jõuda,” arutles Ehrberg natuke unistavalt.

“Poodiumil tahab olla, ta ei julge seda ainult välja öelda,” torkas Lepasalu naerusuiselt vahele. Selge, et madalama järgu võistlustel on neidude (sala)siht pjedestaalikoht.

“Aga miks mitte ka Prantsusmaa karikavõistlustel! Igatahes kavatseme üritada, oleme ju selle nimel treeninud,” lausus Lepasalu.

Treieri nakatav eeskuju

Eesti ainuke naisrattaproff Grete Treier teenis eelmise hooaja kõvade sõitudega Eestile koguni kaks olümpiakohta. Punktide reiting läheb lukku 31. mail. Kui ka selleks ajaks kaks olümpiakohta jõusse jäävad, on Treieri kõrval lootust Pekingisse pääseda Laura Lepasalul. “Kui see koht tuleb, olen muidugi valmis minema,” õhkas neiu ees terendavat võimalust hinnates. “Kuid mingit edu ei ole mul sealt muidugi veel loota, pigem teeniksin väärt kogemusi 2012. aasta Londoni olümpiaks, mis on mu tulevikueesmärk.”

Lepasalu on rattatrenni teinud kaheksa ja pool aastat.

“Alustasin Tartus treener Rein Pruuli käe all, seejärel sain Aavo Pikkuusi juures treenides kerge tagasilöögi,” meenutas neiu. “Lõpuks jõudsin Tartu ülikooli spordiklubisse. Kui hakkasin ülekoormusest taastuma, tulemused paranesid.”

Jõhvi rattaklubis pedaaliv Maris Nurm on rattasadulas istunud alles kaks aastat. Varem tegeles ta ühe talve suusatamisega, kuid siis tabas teda puusavigastus ja sellest alast tuli loobuda.

Ka CFC Spordiklubi hingekirjas treenival Ehrbergil pole veel pikaajalist rattasõitjakogemust – tal on staaþi pisut üle kolme aasta.

“Alustasin täiesti tühjalt kohalt, varem ei olnud üldse sporti teinud,” meenutab Ehrberg. “Siis soovitas isa proovida. Esimesel treeningul jäin teistest kaugele maha, meel oli kurb…. Siis hakkasin ise kõvasti treenima, sattusin Prantsusmaale ja olen kiiresti arenenud.”

Kõigi kolme rattapiiga kaugem siht ongi Grete Treieri eeskujul profileping välja teenida.

“Praegu tundub, et käime sama teed, mida Gretegi. Samm-sammult liigume sinnapoole. Ega hoobilt keegi profiks ei saa,” lausus Lepasalu.

Eesti Päevaleht