LIIKUMISHARRASTUSE KONVERENTSI ESIMENE PÄEV KESKENDUS LIIKUMIST SOODUSTAVATELE VÕIMALUSTE LOOMISELE ERINEVATES VALDKONDADES

2.-3. novembrini toimub Kääriku Spordikeskuses liikumisharrastuse aastakonverents „Kääriku Kärajad: Terve Eesti eest!“. Konverents keskendub vähese liikumisega seotud probleemidele lahenduste otsimisele kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja haridusvaldkondade üleselt. Konverentsi esimesel päeval arutati, kuidas on võimalik liikumine valdkondadeüleseks prioriteediks teha, kuidas tagada liikumisvõimalusi puuetega inimestele, kuidas motiveerida lapsi ja noori liikuma ning kuidas saab linnaruumi kujundada autovaba liikumist soosivaks.

Konverentsi avas president Alar Karis, kelle sõnul algab liikumisharrastuse kujundamine iseendast ja perest. Laste füüsilise aktiivsuse tõstmisel tõi president välja ka kohaliku omavalitsuse rolli. „Näiteks peavad kõik koolid oma spordiväljakute väravad lahti hoidma, et seal saaksid liikuda nii oma kooli õpilased kui ka lähikonna elanikud. Ei maksa karta, et need ära lõhutakse. Anname võimaluse neid kasutada ja tervist edendada,“ ütles Alar Karis.

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke rääkis oma ettekandes, et terve inimene toob kasu paljudes valdkondades, aga väheliikuv ja haige inimene toob jällegi kahju paljudes valdkondades. Sellepärast on liikumisharrastuse edendamine ning vastavate võimaluste ja sekkumisprogrammide loomine peab olema valdkondade ülene prioriteet. Inimeste liikumisaktiivsuse tõstmiseks ei ole alati vaja vaid suure eelarvega projekte, vaid peab otsima ka neid lahendusi, mida on võimalik juba täna ära teha ilma suurte kuludeta. Lõokese sõnul piisab vahest suurte muutuste saavutamiseks ka lihtsalt omavahelist kokkulepet ja soovist leida lahendusi. Sellisteks teemadeks nimetas ta näiteks koolide ja lasteaedade hoovide lahti hoidmist, iga kooli saamist liikuma kutsuvaks kooliks, perearstide poolt liikumisretseptide väljakirjutamist, kooliümbruste autovabaks muutmist, kõnni- ja kergliiklusteede esimesena lumest puhtaks tegemist, liikumispauside ja liikuma kutsuvate klippide näitamist ERRi kanalites, väikelaste spordihommikute korraldamist spordikeskustes, kõnnikoosolekute ja liikumispauside lisamist igasse tööpäeva jne.

Eesti Paralümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Kaia Kollo sõnul ei osata tihti seostada sportimist ja liikumist puudega inimestega. Samas on ka nende inimeste liikumisaktiivsuse hoidmine väga tähtis. Selleks on Kollo arvates väga oluline tagada puuetega inimeste ligipääsetavus erinevatele sportimis- ja liikumisvõimalustele, tihti kardetakse, et ligipääsetavus on kallis, kuid paljudes juhtudes piisab ka lihtsamatest vahenditest, näiteks kui spordikeskuse renoveerimisel valitakse laiem uks, kust pääseb läbi ka ratastooliga. Paralümpiakomitee on valmis ka organisatsioonidele, ürituste korraldajatele ja spordialaliitudele nõu andma, kuidas saab luua puuetega inimestele võimalusi sportimiseks ja liikumiseks ning liikumisüritustel osalemiseks.

Lõuna-Eesti koolide 8. ja 9. klassi õpilased arutlesid selle üle, mis mõjutab noorte liikumisharjumusi. Liikumise ja sportimise takistavate asjaoludena toodi välja ajapuudumist ja keskendumist õppimisele, meelepärase liikumisharrastuse puudumist, linnast eemal elamist ning vastumeelsust spordi ja tulemuste saavutamise suhtes. Motiveerivaks pidasid noored õuevahetunde koolis, liikumismängude ja inventari olemasolu koolis ja elukohas, õpetajate ja treenerite poolset julgustamist ja suunamist, vanemate ja ka noorte suunamudijate eeskuju ning seda, kui liikumisõpetus keskenduks rohkem mängule, mitte tulemuste mõõtmisele või võistluslikkusele.

Praxise analüütik Aksel Part rääkis oma ettekandes, et sellest, kuidas me avalikku ruumi planeerime, sõltub, kuidas inimesed liiguvad. Keskkond mõjutab väga olulisel määral seda, milliseid liikumisviise inimesed valivad. Soodustades jalgsi ja rattaga igapäevast liikumist ning vähendades autoliiklust on võimalik inimeste füüsilist aktiivsust tõsta ja tervist parandada. Ka tavapärase argiliikuvusega on võimalik täita WHO liikumissoovitused tervise hoidmiseks. Mis tähendab seda, et liikuvusmustreid muutes on võimalik jõuda tervema ja ka jõukama ühiskonna poole.

Konverentsi kavaga saab tutvuda siin.

Fotogalerii asub siin.

.

Liikumisharrastuse konverentsi korraldab SA Liikumisharrastuse konverentsikeskus.