Leonid Gulov riputas aerud varna

Kui Leonid Gulov võitis juunioride ja kuni 23aastaste klassis neli omaealiste MM-meistritiitlit, lootis Eesti sõuderahvas temast sajandivahetusel Jüri Jaansoni mantlipärijat. Ühe täiskasvanute MM-pronksi ta võitis, kuid nüüd loobus 27aastasena tippspordist, kirjutab Ville Arike teisipäevases Õhtulehes.

“Viimasel ajal polnud tulemusi ja sellele vastavalt kahanes ka rahaline toetus väga väikeseks. Mõni nädal tagasi avanes hea võimalus alustada uut karjääri ja pere tahab toitmist,” selgitab Gulov, kes võttis vastu Narva Paemurru spordikooli direktori kohusetäitja koha. Hiljutise Läti esisõudja Kristiana Rode-Gulovaga abielus oleva värske koolipapa peres kasvab kaks last, neist noorem poolteisekuune.

Aina ülesmäge rühkinud Gulovi sporditee lõikas kaheks kuus ja pool aastat tagasi juhtunud ränk õnnetus, kui kodulinna sõudebaasis jäi ta jalg kahe betoonploki vahele. Järgnesid pikad taastumise kuud, loodetav läbimurdevõimalus täiskasvanute sekka hooajal 2002 luhtus.

Ometi töötas mees end üles tagasi ning võitis 2004. aastal Ateena olümpial koos Tõnu Endreksoniga kahepaadil neljanda koha. Ning aasta hiljem moodustas koos Endreksoni, Jüri Jaansoni ja Andrei Jämsäga Püha Lehma, mis pidi saama maailma parimaks neljaseks. MK-etappe võideti, MM andis aga kolmanda koha. Mõlemad paatkonnad valiti neil aastatel Eesti parimaks võistkonnaks.

2006 prooviti samas koosseisus uuesti, kuid vastuolude tõttu Gulov lahkus sellest paadist ja algas tema langus. Järgmistel hooaegadel proovis mees ühepaadil, kuid Pekingi olümpia pilet jäi noppimata.

“Minu vastupidavus ja jõunäitajad paranesid üha viimase viie-kuue aasta jooksul. Kõik tulemused paranesid. Aga tulemust pole,” laiutab Gulov käsi, miks sündis otsus karjäär lõpetada. “Ühepaat on küll väga raske paat, aga uskusin, et suudan sellelgi läbi lüüa. Ma ei tea, miks tulemust ei tulnud. Veel nii palju võiks spordis teha… Eks ma vahel ikka istu paati. Aga elu tahab elamist. Pere ja lapsed on nihkunud esiplaanile ning ühel hetkel mõistad, et pead ka neile elama, olema kindel tugi. Nüüd on mul stabiilne rahulik töö.”

Sportlaskarjäär jäi küll lühikeseks, kuid eredaid hetki jagus. Gulov ütleb, et hoiab medaleid ja kõiki muid auhindu praegu ema juures. “Seal on kõik seinad neid täis. Endal pole praegu kohta, kuhu neid panna. Aga küll ükskord need ka enda koju toon.”

Esimestel päevadel Paemurru spordikoolis viib Gulov end asjadega kurssi. “Kõik on uus ja huvitav, kindlasti tahan kooli arengule parimal moel kaasa aidata. Narvas on suure plussina säilinud kaks spordikooli, klubidel on eriti praeguses olukorras eriti raske hakkama saada. Siin linnas on alati olnud kogenud ja andekaid treenereid, samuti sportlasi.”

Hiljutine tippsõudja usub, et ei jää administratiivsel rindel hätta. Amet nõuab palju suhtlemist, ta on selgeks saanud eesti ja inglise, samuti läti keele.

Loe ka Intervjuud Guloviga PSK kodulehel: http://www.npsk.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=50&Itemid=1

Sportiv.ee