Kohtla-Järve linna ja lähiümbruse suusaspordi ning orienteerumise lähiajalugu läbi treeneri silmade

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi ajalootoa motoks on ütlemine “Meie kõik elame ajaloos”. Praeguseks on ajalugu ka äsjalõppenud Kohtla-Järve spordikooli 50. sünnipäevale pühendatud ajaloopäev linna spordikeskuse malesaalis.

Olen linna ja piirkonna spordielu juures olnud sõjajärgsetest aastatest saati, seejuures olen eriti seotud olnud suusatamise, kergejõustiku ja orienteerumisega – spordialadega, mis on mulle kõige südamelähedasemad. Oleks olnud ülekohtune jätta ajaloopäeva puhul meenutamata endisi kolleege ja õpilasi.

Linna spordikooli asutamisega sai alguse kohaliku spordikaadri organiseeritud tegevus. Spordikoolis loodi ka suusatamisosakond, mille esimeseks treeneriks sai Richard Rooden Kohtla-Nõmmelt. Suusatamisosakond jätkas oma tööd kuni spordikooli sulgemiseni 2001. aastal. Toeka panuse piirkonna suusaelu arendamisse on andnud Narvast Kohtla-Järvele tulnud Meinhard Välk koos abikaasa Ella Välk-Aabjõega.

Arvi Abel

Tõelise tõuke suusaspordi arengule ja tööle noortega andis noorukese Arvi Abeli asumine treeneritööle 1954. a. Selleks ajaks oli Arvi juba kahekordne Eesti noorte- ja koolinoorte meister suusatamises ning samal aastal kordas Arvi saavutust tema õpilane, teine noor suusamees Vello Teetlok – mõlemad hilisemad meistersportlased suusatamises. Tervisehädadele vaatamata jätkas Arvi treeneritööd suure entusiasmiga ja väga tulemuslikult kuni viimaste eluaastateni, olles kohaliku suusaelu hing ja eestvedaja. Tema õpilased võitsid esikohti ja medaleid Eesti meistrivõistlustel. N. Liidu meistersportlase austava nimetuseni jõudsid peale nimetatute veel Endla Kaunismäe-Uusmees, Aksel Kirikmäe, Jevgeni Mjazin, Liivi Abel-Loos ja Are Roonet suusatamises ning Raivo Aija kergejõustikus.

Eriti väärivad äramärkimist Are Rooneti sportlikud tulemused. Nii oli Roonet N. Liidu meistrivõistlustel teatesuusatamises teine, N. Liidu maaspordiühingute meistrivõistlustel võitis ta viis kuldmedalit, ühe hõbe- ja ühe pronksmedali. Eesti meistrivõistlustel võitis Are kuus kuld- ja kuus hõbemedalit, lisades nendele veel 11 teatesuusatamise medalit. On tähelepanuväärne, et aastatel 1967 ja 1969-1971 võitis Are Eesti meistrivõistlustel kõik kavasolnud distantsid, sealhulgas ka kõik teatesuusatamised. Are on lõpetanud TRÜ kehakultuuriteaduskonna ja töötanud treenerina Lääne-Virumaal.

Leida ja Hugo Teksel

Spordikooli treener Leida Teksel oli koos abikaasa Hugoga Kiviõli linna sporditöö eestvedaja ja organisaator. Juba 1938. aastal võitis Leida Teksel-Kallaus oma esimese Eesti meistritiitli 5 km suusatamises. Sõjakeerises Vaivara kandist põlevkivipiirkonda jõudnud sportlik perekond pani aluse Kiviõli spordielule, Leida on olnud kohalikus spordiseltsis Kalev instruktor, Kiviõli 1. keskkoolis õpetaja ning Kohtla-Järve laste ja noorte spordikoolis treener. Leida suusarajad viisid teda kaugetele Uurali mägedele üleliiduliste maaspordiühingute võistlustele. Suusaradadel kogutud jõud ja visadus panid aluse edukale treeneritööle. Tema kuulsamad õpilased on Matti ja Ain Paavo.

Alustanud Leida juhendamisel, jõudis Matti Paavo 1975. aastal suurmeistri tulemuseni laskesuusatamises, oli N. Liidu juunioride meister, võitis MMil hõbemedali juunioride vanuseklassis ning hõbe- ja pronksmedali N. Liidu meistrivõistlustel laskesuusatamises. Eesti meistrivõistlustel võitis Matti kümme kuld-, kolm hõbe- ja ühe pronksmedali, lisaks viis medalit teatesuusatamises. Matti lõpetas TRÜ kehakultuuriteaduskonna 1972. aastal.

Matti õhutusel alustas Leida juures treenimist ka tema vend Ain Paavo, kes hiljem võitis tõstmises N. Liidu ja N. Liidu maaspordiühingute meistri tiitli ning püstitas 15 Eesti rekordit tõstmises. Veelgi suuremat edu saavutas Ain kulturismis. Nii võitis Ain aastatel 1990 ja 1991 Euroopa meistrivõistlustel kuld- ja hõbemedali, peale selle tuli ta kuuekordseks N. Liidu meistriks.

Leida õpilastest jõudsid N. Liidu meistersportlase tiitlini ka Heli Kivi-Maaslieb suusatamises ning Andrus Kõiva ja Raivo Uuemõis jahilaskmises. Edukamatest suusatajatest väärivad meenutamist noorsuusatajad Andrus Talsi, Maire Tapner-Rägastik jt. Leida Teksel on oma töökuse ja visadusega olnud ja jäänud eeskujuks paljudele põlevkivirajooni noortele.

Matti Rooden

Treener Matti Rooden jätkas oma isa Richard Roodeni eeskujul ja innustusel treeneritööd. Alustanud suusa- ja orienteerumistreeningutega treener Jüri Schmidti juures, sirgus töökas ja juurdleva vaimuga noormees peagi tasemele, mis lubas alustada iseseisvat treeneritööd. Matti hobi ja kirg oli orienteerumissport. Ajal, kui linnas ja spordikoolis oli orienteerumine arvestataval tasemel, mida tõestasid saavutused vabariiklikelt täiskasvanute, üleliidulistelt noortevõistlustelt ja vabariiklikelt noorte meistrivõistlustelt, küpsesid kiiresti ka Matti treeneritöö viljad. Saavutati edu vabariiklikel ja Balti noorte meistrivõistlustel, seati sihte kõrgemale ja kaugemale. Vaatamata noorelt katkenud eluteele, oli Matti treeneritöö väga produktiivne, aga paljugi jäi tegemata, paljugi saavutamata. Kõigest hoolimata jättis Matti sportlik elutöö unustamatu jälje. Matti kõige kuulsamaks õpilaseks võime pidada Tiina-Mai Asund-Pärnikut.

Alustanud õe Leena õhutusel spordikooli suusatamisosakonnas treener Jüri Schmidti juhendamisel, sai peagi selgeks, et huvi ja saavutused orienteerumisspordis kaaluvad üles suusatamises saavutatud oskused ja tulemused ning siit edasi juba jäädavalt koos kaardi, kompassi ja viiuliga treener Matti Roodeni treenimisel ja juhendamisel Tartu muusikakoolis ning edasi professor Vladimir Alumäe õhutusel ja juhendamisel Eesti riiklikus konservatooriumis – ikka tippude poole. Tiina-Mai sportlike saavutuste plusspoolele jääb esinemine 46 korda Eesti ja 6 korda N. Liidu orienteerumiskoondises. Tema spordimeisterlikkuse tunnistajaks on aastatel 1970-1981 võidetud 32 Eesti meistrivõistluste medalit. Nendest 10 kuld-, 14 hõbe- ja 8 pronksmedalit. Tiina-Mai töötab Põlva muusikakoolis viiuliõpetajana.

Tiina-Mai jälgedes astudes ja eeskuju järgides kasvasid suureks ka mõned aastad nooremad Kohtla-Nõmme koolilapsed Silva Kärt ja Kalle Luuk. Saanud Matti Roodeni juhendamisel korraliku suusatamisalase ettevalmistuse, teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused, jõudsid mõlemad tippu nii orienteerumise suvealadel kui ka suund- ja märkeorienteerumises. Silva on võistelnud Eesti koondise eest 30 korda, võitnud Eesti meistrivõistlustel orienteerumises 18 medalit, nendest 11 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Lisaks võitis Silva N. Liidu esivõistlustel suundsuusatamises hõbeda ja N. Liidu ametiühingute meistrivõistlustel teate-märkesuusatamises pronksmedali. Üliõpilaste maailmameistrivõistlustel jäi Silva parimaks tulemuseks 10. koht. Meistersportlase normi täitis Silva 1971. aastal.

Poeglastest võimegi pidada Matti Roodeni kõige tublimaks õpilaseks Kalle Luuki, kes aastatel 1973-1982 võistles 42 korda Eesti koondise eest, võitis Eesti meistrivõistlustel orienteerumises 28 medalit, nendest 7 kuld-, 12 hõbe- ja 9 pronksmedalit. N. Liidu meistersportlase tiitel omistati Kallele 1975. aastal.

Leida Teksel-Kalaus, Matti Rooden ja Arvi Abel on lõpetanud oma elutöö ja magavad viimset und. Küll aga jätkavad kolleegid ja nende õpilased treeneritöö rasket ametit.

Toivo Tünni

Treener Toivo Tünni alustas oma sportlaskarjääri samuti Kohtla-Nõmme suusaradadel, liitudes spordikooli treeninggrupiga ajal, kui treener Jüri Schmidti õpilased Kohtla-Nõmme pargis harjutasid. Et Toivo oli siis juba isa juhendamisel põhilised suusatarkused omandanud, olid sportlikud saavutused kiired tulema. Alustanud vabariiklikel noorte esivõistlustel auhinnaliste kohtade võitmisega, jõudis Toivo 1968. aastal N. Liidu juunioride meistritiitli võitmiseni ja arvati N. Liidu juunioride koondise kandidaadiks. Peatselt alustas Toivo ka ise noorte suusatajate juhendamist. Üheks tema andekamaks õpilaseks oli Nikolai Politajev, kes aastatel 1983-1987 tuli kahel korral Eesti meistriks ja võitis veel kaks pronksmedalit. Teatesuusatamises tuli Nikolai samuti kahel korral Eesti meistriks ning võitis ka kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit. Kõrgelt tuleb hinnata Nikolai võitu mainekal Tartu maratonil 1986. aastal. N. Liidu meistersportlase tiitel omistati Nikolaile 1981. aastal.

Toivo Tünni juhendamisel jõudsid N. Liidu meistersportlase tiitlini Heli Kivi-Maaslieb, Raimond Jagula ja Toivo Tasa. Toivo Tasa on Eesti meister suusatamises. Toivo Tünni juures on harjutanud Tiit ja Tõnu Pekk, samuti oli Toivo treeneriks oma pojale Artur Tünnile, kes noorteklassis oli edukas Eesti noorte esivõistlustel suusatamises.

Jüri Schmidt

Mina alustasin pedagoogi- ja treeneritööd 1958. aastal tolleaegses Kohtla-Järve 4. keskkoolis ning Kohtla-Järve laste ja noorte spordikoolis. Huvi sportimise vastu tekkis kodus, kui isa esimesed puusuusad valmistas, uut indu sai huvi Valaste algkoolis ja Kohtla-Järve 1. keskkoolis, mille 1952. aastal lõpetasin.

Asudes õppima Kohtla-Järve 1. keskkoolis, sain juhiseid õpetaja Harri Allikvee ning linna kehakultuuri- ja spordikomitee tolleaegse esimehe Hugo Pärdi käest. Esimesed diplomid on säilinud 1947. aastast, kui osalesin suusavõistlustel Kohtla-Nõmmel ja mõningatel vabariiklikel poksivõistlustel. Esimesed võistlussõidud olid vabariiklikele koolinoorte võistlustele suusatamises, kergejõustikus ja poksis. Treeneritööle meelitas Arvi Abel, kes 1958. aastal tegutses spordikoolis eduka suusatreenerina.

Jaotasime tööülesanded nii, et Arvile jäid poisid, mina pidin alustama tüdrukutega. Minu esimesed õpilased spordikoolis olid Ilona ja Aune Vanaveski, Eva Loide, Kadri Varrand, Mall Paju, Ellen Heinsoo jt.

Nüüd, kui tähistame Kohtla-Järve spordikooli 50. sünnipäeva, meenutan tänutundega kõiki entusiastlikke kolleege; andekaid, töökaid ja sihikindlaid õpilasi, kes kõik on olnud edukad edasistes õpingutes, töös, spordiradadel, pedagoogi- ja treeneritöös. Kahjuks lubavad paber, aeg ja materjalide kättesaadavus meenutada ainult spordiradade parematest paremaid: N. Liidu meistersportlasi, Eesti meistreid, olümpiamängudest ja rahvusvahelistest võistlustest osavõtjaid, spordipedagooge.

Üheks edukamaks õpilaseks , kes alustas spordikooli treeninggrupis, on kahtlemata Piret Niglas-Sala, keda on arvatud Eesti olümpiakoondisesse kõigil neljal Eesti iseseisvusaja taliolümpial. Ta võistles Albertville”i, Lillehammeri ja Salt Lake City taliolümpiamängudel. Tema paremad saavutused on Lillehammeris murdmaasuusatamises 22. ja 23. koht ning MMil 36. koht. Piret on võitnud Eesti meistrivõistlustel suusatamises aastatel 1985-2001 17 kuld-, 3 hõbe- ja 4 pronksmedalit individuaaldistantsil ning 4 hõbe- ja 5 pronksmedalit teatesuusatamises. Pälvis 1989. aastal N. Liidu ametiühingute meistrivõistlustel 15 km distantsil hõbemedali. Võitis Tartu maratonil 1989. aastal 1. koha, oli aastatel 1999 ja 2000 “Estoloppeti” üldvõitja. N. Liidu meistersportlane 1989. aastast. On lõpetanud TRÜ kehakultuuriteaduskonna. Aastatel 1985-1995 juhendas teda Matti Alaver.

Tublid olid ka õed Leena ja Tiina-Mai Pärnik, kes käisid spordikooli treeningutel Aa koolist, kus vanemad pidasid kooliõpetaja ametit. Arvestades tolleaegseid transporditingimusi, ei olnud regulaarne treeningutel osalemine kuigi kerge.

Et Tiina-Maist oli juttu juba eespool, siis peatume Leena Annus-Pärniku sportlasteel. Alustanud Kohtla-Järvel suusa- ja orienteerumistreeningutega ja saavutanud edu noorteklassis suusa- ja orienteerumisvõistlustel, jätkas Leena TRÜ arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1973. aastal. Ta on Eesti meistrivõistlustel võitnud 6 kuld-, 5 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Võistelnud aastatel 1969-1980 Eesti koondises 33 korda. On tippspordi uuringute keskuse spordiarst. N. Liidu meistersportlane 1973. aastast.

Perekond Vanaveski saatis suusatreeningutele viis last, kes kõik olid edukad noorteklassis ja jätkasid sportimist ka pärast spordikooli lõpetamist. Nendest jõudis Aune Eesti meistrivõistluste medaliteni nii suusatamises kui orienteerumises. Eha ja Ilona olid eestvedajateks teel orienteerumisharrastuse juurde. Ilona Vanaveski lõpetas TPI 1968. aastal. Ta on N. Liidu meistersportlane aastast 1970. Tulnud Eesti meistrivõistlustel aastatel 1966-1978 7 korda esikohale, võitnud 9 hõbe- ja 2 pronksmedalit. Töötanud Tartu leivakombinaadis.

Ei tule lõppu orienteerujate saavutusrohkel teel. Riina Miljan-Võhma ei paistnud küll eriti silma võitudega suusaradadel, kuid korvas kõik orienteerumisjooksus kaardi ja kompassiga. Lõpetas TRÜ 1973. aastal matemaatikuna ja 1999. aastal majandusteaduskonna. Aastatel 1968-1973 oli tema treener Arne Kivistik. Riina on võitnud Eesti meistrivõistlustel aastatel 1967-1978 6 kuldmedalit, 1 hõbeda ja 5 pronksmedalit. Aastatel 1968-1972 võistles Eesti koondises 24 korda. Töötanud EPMÜ arvutuskeskuses programmeerijana.

N. Liidu meistersportlase tiitlini suusatamises jõudsid Kohtla-Nõmme tüdruk Ene Polman ja Eda Veeber-Selder Kohtla-Järvelt. (Muide, Eda elukaaslane Gunnar-Herman Veeber alustas aastaid varem suusatreeningutega ja on N. Liidu meistersportlane motospordis.) Alustanud laste ja noorte spordikoolis, oli neidudel võimalus jätkata oma treeneri juhendamisel linna noorsoo spordikoolis. Nende suusarajad viisid neid põhjas Põhja-Jäämereni, lõunas Türgi piirini, idas Uuralite jalamile. Mõlemad tublid suusaneiud võitsid kohalikel suusanõlvadel harjutades medaleid Eesti esivõistlustel, konkureerides praeguste suusakuulsuste Kristina ja Katrin Ðmiguni ema Ruth Rehemaaga.

Neidudest polnud vähem edukad ka treeninggrupi poisid. Kui alustada vanuselises järjekorras, siis peame meenutama jällegi Kohtla-Nõmme poisi Allan Männi suusasõite. Alustanud maadlustreeningutega treener Eino Niineste juhendamisel, olid suusarajad köitvamad ja nii alustas Allan ka suusatreeninguid. Oli edukas tehnikumide vabariiklikel, spordiühingu Kalev ja vabariiklikel suusavõistlustel. Eesti meistrivõistluste medaliteni jõudis orienteerumises. Lõpetas kaugõppes TRÜ kehakultuuriteaduskonna. On tegutsenud treenerina. Suusatandem Männi-Tünni oli populaarne mitte ainult kohalikel, vaid ka vabariiklikel suusavõistlustel.

Et Toivo Tünnist oli juttu juba eespool, siis siirdume mõni aasta nooremate õpilaste juurde. Tugev treeninggrupp oli aastatel 1951-1952 sündinud poistel, kellest paljud jõudsid medaliteni suusatamise ja orienteerumise noorte ja juunioride vabariiklikel võistlustel, Mati Ojandu, Toivo Evardi ning samuti Tiina-Mai Pärnik ka üleliidulistel orienteerumisvõistlustel. Meenub Allani vend Riho Männi, kes Eesti meistrivõistlustel teateorienteerumises treeneriga ühes võistkonnas joostes võitis veel noorteklassis oma esimese täiskasvanute Eesti meistri tiitli.

Kõige kaugemale spordiradadel jõudis sellest treeninggrupist Mati Ojandu – jällegi Kohtla-Nõmmelt. Suusatamisoskused ja osavõtt orienteerumisvõistlustest panid aluse edasisele spordihuvile ja nii jätkas Mati koos Ain Luugi ja Tivo Evardiga TRÜ kehakultuuriteaduskonnas. Siin treenisid noormehed Arne Kivistiku ja paremate Tartu treenerite juhendamisel. Täienesid oskused, teadmised ega jäänud tulemata ka sportlikud tulemused. Nii täitis Mati Ojandu N. Liidu meistersportlase normi ja võitis N. Liidu ametiühingute meistrivõistlustel esikoha suundsuusatamises. Mati on võitnud Eesti meistrivõistlustel 8 kuld-, 7 hõbe- ja 10 pronksmedalit orienteerumises. Pärast ülikooli lõpetamist on Mati jäänud truuks spordile – on spordijuht ja treener, on ka Eesti talveorienteerumise treener. Toivo Evardi on täitnud N. Liidu meistersportlase normi.

Ain Luuk tuli pärast TRÜ lõpetamist tagasi kodulinna, on olnud treener, kooliõpetaja ja koolijuht, on juhtinud Ida-Virumaa spordielu ja valitud Kohtla valla volikogu esimeheks. Ülikoolis saadud teadmisi on Ain edukalt rakendanud Kohtla-Nõmme valgustatud suusaradade rajamisel ja hooldamisel. Aini edukamaks õpilaseks on Herkki Leuska, kes on olnud kahel aastal järjest Eesti juunioride meister suusatamises ja esindanud Eestit suusatamises noorte olümpiavõistlustel. Noorteklassi treeningud ja võidud suusaradadel sillutasid teed heade tulemuste saavutamiseks kergejõustikus Tiit Paalbergil. Suundunud pärast spordikooli ja Kohtla-Järve 1. keskkooli lõpetamist Tallinna TPI ehitusteaduskonna tudengiks, jätkas Tiit põhiliselt kergejõustikutreeninguid Olev Karikose ja edasi Uno Källe juhendamisel. Aastatel 1983-1989 võitis Tiit Eesti meistrivõistlustel kesk- ja murdmaajooksus 13 medalit, sealhulgas 1500 m jooksus 3 kuldmedalit, ja tuli TPI võistkonnas teatejooksus neljal korral Eesti meistriks. Tiidu isiklikud rekordid: 800 m – 1.52,6, 1500 m – 3.47,7, 2000 m – 5.15,6. Võistles aastatel 1983-1989 Eesti koondises. 1995. aastast töötab Tiit OÜ K-Kate tegevdirektorina. Sellesse treeninggruppi saame arvata ka teise tõsise spordimehe Heiki Einpauli, kes alustanud treener Matti Roodeni juures orienteerumistreeningutega, jätkas suusatrennis. Heiki võitis medaleid Eesti noorte meistrivõistlustel suusatamises. Pärast spordikooli lõpetamist asus õppima TPIsse ja jätkas orienteerumistreeninguid. Heiki on võitnud Eesti meistrivõistlustel orienteerumises aastatel 1980-1988 7 medalit, nendest 1 kulla, 4 hõbedat ja 2 pronksi. Noorteklassi Eesti meistrivõistluste medalivõitjatena suusatamises on viimastel aastatel tublimad olnud Kaarel Schmidt ja Allar Kivil. Nendest esimene on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikooli ja teine Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ning mõlemad jätkavad tööd noortega.

Kahtlemata ei ole see kirjatükk Kohtla-Järve spordikooli orienteerumise ja suusatamise ajaloo meenutamisel kaugeltki ammendav ning nõuab täiendamist. Küll aga võib see jääda kondikavaks edasises uurimistöös andmete kogumisel.

Jüri Schmidt
Põhjarannik, 27.11.2002