Kas hokikolledþ päästab Eesti jäähoki?

Eesti jäähoki liidu peasekretär Riho Soonik annab endast parima, et juba sügisel avataks Narvas hokikolledþ, mis an­naks alale uue hingamise, kirjutab EPLi Spordileht.

Hokiliidu põhieesmärk on Sooniku sõnul noorte arendamine. Narva linnavalitsuse, kohaliku kutseõppekeskuse ja Narva Paemurru spordikooliga on saavutatud põhimõtteline kokkulepe, et uuel hooajal avatakse Narvas hokikolledþ, kus mängijad saaksid korralikult kaks korda päevas treenida, sealsamas haridust omandada ja elada.

„Ida-Virumaa on selliseks projektiks hea koht – ala on seal populaarne ja soovijad jagub,” räägib Soonik. Olemas on korralik jäähall ning kogenud treenerid. Projekti eesmärk on esialgu ligi 30 mängijat süstemaatiliselt ja professionaalselt treenima panna.

„See oleks Eesti jäähokile suur samm, hiljem võiks meeskonna baasil kujuneda korralik profitiim,” vaatab Soonik tulevikku. Lisaks Eesti liigale osaletakse ka Läti meistrivõistlustel, kaugemaks eesmärgiks oleks soov mängida Soome liigas. Tühja koha peale profitiimi teha on asjatundjate sõnul väga keeruline, Narva projektiga saaks aga samm-sammult areneda. Meenutuseks: eelmisel aastal loodi mänguliselt väga tugevat taset näidanud Big Diamonds – idee oli ilus, ent rahastajaid ei jätkunud.

„Hokikolledþi loomine on kõigi ühine tahe ja tulevikus on plaan sama süsteemi ka Tallinnas rakendada,” lisas Soonik. 

Kaks teed

Tõepoolest, ilmselt ei tea paljud, et tänavuseks Eesti jäähokimeistriks krooniti Tallinna GMP Starsi meeskond, sest ala pälvib teiste sportmängude kõrval väga vähe kõlapinda.

Sooniku hinnangul saaks hoki populaarseks kahel juhul – kui parimad mängijad suudaksid välisliigades läbi lüüa ning koondis esineks edukalt.

Ent nii Eesti noortekoondised kui ka rahvusmeeskond mängivad 2. divisjonis. Alla 18-aastaste  koondise peatreener Jüri Rooba kinnitab, et see ongi Eesti tase ja kõrgemal pole meestel ega poistel veel midagi teha.

„Esimeses divisjonis mängimiseks peaksid kõik mehed olema profid,” ütleb Rooba. Hetkel puudub koondistes tugev konkurents, milleta on raske arengut loota. Kui väikestel korvpalluritel ja jalgpalluritel on kodumaised eeskujud olemas, siis hokis liider puudub. Samuti pole profimeeskonda, kuhu noored ta­haksid pürgida. Nii siirdubki viimasel ajal üha enam noori piiri taha, möödunud hooajal mängis välisliigades ligi 40 meest.

„Ka noortekoondises on palju välisklubide mängijaid – mõni on Soomes või Rootsis sündinud, ülejäänud hiljuti välisklubisse siirdunud,” räägib Rooba. „Tohutu arengu tagasid  noortekoondislastele aastatetagused Soome liiga mängud Purikate meeskonnas,” lisab treener.

Näiteks Purikate klubi 2000. aastal sündinud poisid mängisid ka lõppenud hooajal Soomes, uuel hooajalgi tahab veel mitu noortemeeskonda põhjanaabrite liigas osaleda.

Projektid on, halle pole

Jäähoki arengu eelduseks on jäähallide olemasolu, Eestis valitseb praegu aga hoopis vastupidine olukord – Tallinnas suletakse linnahalli jäähall, probleeme on ka Jeti halliga Lasnamäel. Kui kõige mustem stsenaarium teoks saab, on pealinna hokihuvilisel võimalik treenida vaid Premia hallis.

Tallinna kerkivatest hallidest on pidevalt räägitud, kuid tulemust seni pole. Sooniku sõnul on kõige tõenäolisem, et uus keskus kerkib Lasnamäele, ent see on alles projekti tasemel ja enne kolme-nelja aastat ei valmi midagi. Hetkel on Eestis seitse kriitikat kannatavat jäähalli.  Võrdluseks – Soomes ja Rootsis on ligi 300 halli ning igal koolil oma liuväli. Meie naabrid armastavad hokit.

EPL Spordileht