IVV 10. olümpiaad toimus Otepääl

36 riigi rohkem kui 3000 rahvasportlast maailma eri paigust osales eelmisel nädalal Otepääl, keskusega Pühajärvel toimunud kümnendal tervisespordi olümpiaadil.

PILDID
Avamine: http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=201
Lõpetamine: http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=200 

ETV UUDIS, peaosas Priidu Priks (K-Järve SHK)
http://etvsport.ee/index.php?0&popup=video&id=4383 

Alates 1991. aastast iga kahe aasta tagant toimuv olümpiaad on omalaadseteks olümpiamängudeks neile spordiharrastajatele, kellele ei ole sportimisel tähtis võit vastase üle, vaid osavõtt. Osalejate näol on tegu peamiselt liikumisharrastuse turismiga siduvate keskea teise poolde kalduvate kogumishuviliste inimestega.

Kogumiskire rahuldamine on neil kokkusaamistel üheks oluliseks märksõnaks, sest kogutakse nii stardikordi kui ka läbitud kilomeetreid. Eriti tublid saavad endale käiseembleemi, kusjuures praegu käib arvestus kolmes kategoorias: maailma karikas, Euroopa karikas ja Vaikse ookeani karikas. Põhiline liikumisviis on käimine, olümpiaadi kavva kuuluvad traditsiooniliselt ka jalgrattasõit ja ujumine. Kogu liikumine põhineb usaldusel, sest tempel passi pannakse osaleja enda ütlustele tuginedes.

1972. aastal Saksamaal asutatud IVV (International Volksportverband) oli algselt vaid Euroopa liikumisharrastajaid ühendanud liikumine, mis aasta-aastalt jõudu kogudes on jõudnud nüüdseks sinnamaale, et kahe aasta pärast peetakse IVV olümpiaad esimest korda väljaspool Euroopat – Jaapanis. Seega sai Eestist IVVsse kuuluv spordiselts Kalev korraldusõiguse väga õigel ajal, sest organisatsiooni kasvades on aina raskem atraktiivset üritust endale saada. 
 
3500 Otepääle kogunenud inimesest oli kolmandik eestlasi. Eestlastest ühe arvukama grupi – 41 osalejat – kohale toonud Kohtla-Järve spordihuvi klubi eestvedaja Ilmar Taluste osales tervisespordi olümpiaadil viiendat korda. “Kindlasti jäid üritusega rahule need, kes esimest korda osalesid,” sõnas Taluste, kes endise maadlejana tõi paralleeli oma lemmikalalt. “Kui algajale tundub pehme matt hea, sest sinna on hea kukkuda, siis kogenud maadlejale on see kehv, kuna seal on raske oma liikumisi teha,” sõnas ta diplomaatiliselt.

Korraldajate miinustesse jäi see, et enda teada 10kilomeetrilisele rajale läinud kõndijad leidsid end ühel rajalõigul fakti eest, et valida on kas 15- või 20kilomeetrilise raja vahel. Samas kaalus kõik korraldajate pisivead üles Lõuna-Eesti maaliline maastik.

Kuue olümpiaadikogemusega Maire Tamm Tamsalu käimisseltsingust nentis, et võrreldes teiste olümpiaadidega said eestlased enam-vähem hästi hakkama. “Lootused olid küll pisut suuremad, sest kahjuks oli korraldajate seas neid, kes ei võtnud asja südamega. Tähistus radadel ei olnud kõige parem ja kui kontrollpunktist said küsida, mitmendal kilomeetril olime, siis küsitav oskas vaid õlgu kehitada. Oli ka asjakohatudi kommentaare, sest pole korraldaja asi öelda, et miks te nii hilja finiðisse tulete, et nad tahavad juba kontserdile minna, “ ütles Tamm, kelle arvates korraldusse kaasatud kooliõpilased ei suutnud ürituse vaimule eriti kaasa aidata. “Oleks tulnud korraldusse kaasata teisi käimisklubide entusiaste, oleksime isegi aidanud, kuigi nüüd saime osalejatena üritust nautida,” sõnas Tamm, kelle sõnul on olümpiaadi parim kogemus käimismaraton. Nende seltsingu 30st osalejast läbis maratoni kaheksa.

Enne neljapäeval toimunud avatseremooniat toimus Pühajärvel IVV kongress, kus uueks esimeheks valiti sakslane Josef Gigl (pilt).

INFOKAST

Kuidas neid nimetada?

Eesti keeles puudub täpne vaste nädalavahetusel Otepääle kogunenud sportlaste kohta. Maailmaorganisatsiooni tunnuslühendi IVV (International Volksportverband) taga asuv mõiste “rahvasportlane” seostub eesti spordikeeleruumis rahva- ehk massispordiüritusest osavõtjaga. Sõna “harrastussportlane” on samuti pigem nende sportlaste iseloomustamiseks, kes osalevad ka võistlusspordis, kuid teevad seda harrastaja tasemel. Ei sobi hästi ka korraldajate poolt kasutusel olnud “tervisesportlane”, kuna Eesti tervisespordi ühenduse sisu ja nime muutmise ettekäändeks toodi reorganiseerimisel eelkõige see, et sõna “tervisesport” seostub eeskätt haigustega, mis noorte spordiharrastuse juurde toomisel ei ole n-ö “in”. Spordiharrastuse jaoks, kus ei ole tähtis vastase alistamine, vaid osalemisrõõm, sobiks vist eesti keelde termin “mõnusport”, “lõbujõustik” või lohisemakippuv “mittevõistlussport”.

Osalejate arvamused

Vuokko Saraste (81), Soome | Pilt
Olümpiaadil osales kolmandat korda, enne Otepääd 1997. aastal Vierumäel ja 2005. aastal Tðehhis Pilzenis. Käinud IVV matkadel üle maailma.

Käin üritustel koos abikaasaga, kes jaksab minust pikamaid maid kõndida ja on mulle innustavaks eeskujuks. Matkamine on meile elustiiliks. Otepäält jääb meelde avamine, kus oli parim rahvatantsupidu,mida olen oma elus näinud. Organisaatoritel sujus kõik hästi, lisaks veel ilus loodus ja boonusena soodne majutus.

Enzo Granieri (61), Itaalia | Pilt
Olümpiaadil osales kolmandat korda, varem käinud ka 2001. aastal Austrias Seefeldis ja 2005. aastal Pilzenis

IVV olümpiaadid on hea võimalus kohtuda inimestega eri maadest. Eesti olümpiaad oli hästi organiseeritud, ujula oli suurepärane, kuid miinuspoolelt võib mainida, et jalgrattaid oli laenutuses vähe. Eesti loodus jääb meelde rikkaliku roheluse poolest. Avamispidu oli väga kaunis, eriti rahvatantsijad, kuid olümpiaadi programmis oleks võinud olla rohkem muusikat ja muud meelelahutust.

Ülevaate koostas

RENE KUNDLA

 Lühendatud variant 16.07.2007 Spordilehes: http://www.epl.ee/sport/393163