Ida-Virumaa spordiaastaga võib rahule jääda

Ida-Virumaa spordiaasta tõi nii üllatusi kui ka stabiilsust. Alljärgnev on Rene Kundla alaepõhine tagasivaade mööduvale aastale.

AERUTAMINE. Olümpiaala, mis Eestis võistlusspordina ei kuulu suurema tähelepanu saajate ringi, on narvalaste vaiksel viljelemisel kulgenud idavirulastele nii edukalt, et viiekordseks riigi meistriks tulnud Natalja Tortsova valiti aerutajatest Eesti parimaks naissportlaseks ja Anastassia Pðenitðnaja sai parima neiu tiitli.

AUTO-MOTO. Quadraceritel kuulub Eesti tippu Jõhvi MK esindaja Martin Toovis, kes Euroopa meistrivõistlustel jäi esimesena medalita. Tänu AMV Racingu eestvedamisele on aina aktiivsemalt osalejaid rahvarallidel. Motospordiga on seotud ka aasta teise poole suuremaid poliitilisi skandaale, kui väidetavalt lootis kohalik linnapea rikastuda Kiviõlisse rajatava motoraja arvelt.

ILUUISUTAMINE. Narvas ja Kohtla-Järvel ala viljeldakse, kuid see on sõna otseses mõttes lapseuiskudes.

ILUVÕIMLEMINE. Ala, mis ka ilma suurema reklaamita toob rahva saali. Juunikuus toimuvad Ida-Virumaa karikavõistlused, mille eestvedaja on Narva iluvõimlemisentusiast Nadeþda Zahharenkova (üks vähestest maakonnas kõrgeimat treenerikategooriat omavatest treeneritest) ja millest võtavad osa eri riikide võimlejad. Need on võistlused, mida igal ilust lugu pidaval spordisõbral tasub külastada.

JAHILASKMINE. Juunioride klassides eri võistlusviisides enam kui 20 Eesti meistritiitlit kogunud Veikko Tihvan võistles viimast aastat juunioride hulgas, uus aasta peab näitama, kas ta edutee jätkub ka täiskasvanute seas.

JALGPALL. Maakonna esindusklubi Narva Transi võistkondade kurb hooaeg (nii meeste meistri- ja teises kui naiste esiliigas jäi klubi esindus medalitest vaid punkti kaugusele) lõppes veidi lõbusamas toonis, kui võideti Eesti superkarikas, kuid seejärel läks toon taas tumedamaks, kui meedia hakkas rääkima klubi mängudega seotud kihlveopettustest Eurokarikasarjades. Aasta plusspoolele jääb ka Sillamäe meeskonna tõusmine esiliigast meistriliigasse.

JALGRATTASPORT. Toila vallast pärit Taavi Selder näitas suvel, et eriti rasketel radadel ei karda ta mägirattakrossis Eestis kedagi. Jõhvi rattaklubi aktiivse tegevuse tõttu annavad klubi vormides ratturid maakonna keskuses ja selle ümbruse maanteedel mõnusat värvi. Loodetavasti käituvad autojuhid ratturite suhtes hoolikalt, sest sellesse suvesse jäi ka juhus, kus auto ühele noorele sportlasele otsa sõitis.

JUDO. Võitlusviis, mis paelub Kohtla-Järvel ja Narvas ühtviisi nii poisse kui ka tüdrukuid. Tuleva aasta kevadel Narvas plaanitav noorte maailma karika etapp peaks alale andma juurde uut hingamist.

JÕUTÕSTMINE. Ala, mille sportlikest saavutustest rohkem annavad idavirulased kõneainet uute alaliitude loomisega. Jõutõstmisest on aga kasugi tõusnud, sest selle ala juurest hakkas rammumeeste võistlustel käima maakonna viimaste aastate tuntuim rammumees Mario Sild.

JÄÄHOKI. Kui Narva ja Kohtla-Järve hokikasvandikud mängivad meeste klassis meelsamini maakonnast kaugemal ja Eesti meistrivõistlustel lasi edukaim Ida-Virumaa meeskond Narva PSK ette nii Tallinna kui ka Tartu klubi, siis aina rohkem kogub hoogu harrastajate hokitegevus ning maakonna harrastajate hokiliigas mängib läänevirulaste abiga koguni kuus meeskonda.

KABE. Hoolimata osalejate ja eestvedajate mitte just esimesest noorusest, jõuavad maakonna kabetulemused Internetti maakonnas viljeldavavatest aladest kõige kiiremini. Kas Euroopa kabeliidu kontori Eestisse kolimine hakkab mõjuma ka Ida-Virumaale, seda peab näitama juba järgmine aasta.

KERGEJÕUSTIK. Veel üks aasta ilma esindusstaadionita. Maakonnas on küll hulgaliselt kergejõustikku populariseerivaid rahvaspordiüritusi, kuid pole kohta, kus läbi viia maakonna meistrivõistlusi.

KORVPALL. Kahtlemata üks maakonna populaarseimaid alasid näitas kevadel, et ka üks on võitlusväljal sõdur. Euroopa korvpalliväljakutel meheks sirgumise vahepeal kodulinna meeskonnale appi tulnud Reinar Halliku panuseta vaevalt KK Narva kevadel esimest korda maakonna meistriks oleks tulnud.

KREEKA-ROOMA MAADLUS. Mägede poeg, maadlustreener Georgi Essebua on Eesti eluga aina rohkem harjumas ning tema oskust oma alale PRi teha võib kadestada nii mõnigi selle ala spetsialist.

LASKESUUSATAMINE. Ala, millega seoses sai Eesti oma selle aasta üllatuslikuma tiitlivõistluste kuldmedali.Septembri alguses Otepääl peetud suvebiathloni maailmameistrivõistlustel sai juunioride sprindis esikoha narvalane Danil Steptðenko.

LASKMINE. 31aastasel narvalasel Anþela Voronoval jäi kevadel olümpianormist puudu vaid kaks silma. Loodetavasti leiab ta need algaval olümpia-aastal.

LAUATENNIS. See, et talendikas Tatjana Tðistjakova aktiivse spordi juurde naastes võtab taas sisse ala naiste esireketi koha, ei olnud üllatav, üllatav oli aga see, et Tðistjakova suutis suvel maakondlikud mäkkejooksuvõistlused ära võita.

LESTAUJUMINE. Võttis aega, mis võttis, kuid teiste spordikuulsuste nimeliste võistluste ritta lisandus sel aastal lõpuks ka Kristina Nurga auhinnavõistlus. Neile, kes veel ei tea, kes on Kristina Nurk, teadmiseks, et tema oli see, kelle tõttu Erika Salumäel on Eesti aasta parima naissportlase tiitleid kümne asemel üheksa.

MALE. Rahvusvahelise maleliidu loosungiks on: “Me oleme üks pere”. Seega ei saa pidada vist väga kummaliseks, et pere sees toimuvad säärased liikumised, mille tagajärjel Kohtla-Järvel elav 17aastane naiste male suurmeister Valentina Golubenko otsustas ühel momendil hakata esindama Horvaatiat.

MUDELLENNUNDUS. Sergei Tðukovi esikoht ja Dmitri Varfolomejevi kaks kolmandat kohta maailma karika etappidelt – tulemused, millest valdaval enamikul Nädalalehe lugejatest polnud enne nende rida lugemist õrna aimugi.

MÕTTESPORT. Vähe on alasid, kus võistluste esimest ja neljandat lahutab ligi 60punktise skoori juures vaid üks punkt. Just nii põneva lahenduse said kevadel neljaetapilised maakonna meistrivõistlused, olgu siinkohal ära toodud esinelik: 1. Põhjarannik 57,5, 2. Mäetaguse 57, 3. Karru Klubi 56,5, 4. Ferrel 56,5.

ORIENTEERUMINE. Ida-Virumaal paljuski veteranide huviks oleva ala parimaks saavutuseks jäi jõhvilase Anne Jundase esikoht N60 klassi Eesti edetabelis.

PETANK. Aasta tähisteks jääb see, et jõhvilane Tanel Vähk pääses juunioride Eesti koondisesse ning et Ivar Viljaste näol hakkavad ka sellel spordialal maakonnas tekkima kindlad liidrid.
 
POKS. Märtsikuus selgitati 40aastase vaheaja järel Kohtla-Järvel taas Eesti meistreid poksis. 11st esikohast jäeti Ida-Virumaale küll vaid üks, kuid pronksiga leppima pidanud Sillamäe noormees Rodion Ippolitov tuli suvel Euroopa Liidu noortemeistrivõistluste võitjaks ja Euroopa noortemeistrivõistlustel sai ta pronksmedali.
 
SPORTAEROOBIKA. Iluvõimlemise eeskujul sai ka sportaeroobika endale maakonna kalendrisse sellest aastast rahvusvahelise võistluse. Selle aasta sügisesse jäi maakonna selle ala eestvedaja Kohtla-Järve SK Fööniksi 10 aasta ja klubi eestvedaja Tatjana Semtðenkova 40 aasta juubel.

SUUSATAMINE. Lumenapp talv tegi liiga ka maakonna kalenderplaanile, kuid see ei takistanud maakonna esisuusatajal Tatjana Mannimal noppimast esimesi maailma karika punkte.

SÕUDMINE. Maakonna paraadala ei petnud taas tiitlivõistluste medaleid ootavate kaasaelajate lootusi. Tõsi küll, Jevgenia Rõndina pidi seekord koos pärnakast kaassõitjaga leppima juunioride maailmameistrivõistlustel hõbedaga, mis on astme võrra madalam tulemus kui aasta varem kätte võidetu. Igor Kuzmin ja Vladimir Latin jäid tiitlivõistlustel medalita, kuid üheskoos Pärnu ja Viljandi sõudjaga kindlustati Eesti neljapaadile olümpiakoht. Lisaks oli Kuzmin osaline Eesti paariskahese maailma karika võidu sepistamisel.

TENNIS. Vt iluuisutamine.

TRIATLON. Aasta võistlused näitasid, et Aleksandr Latin (sõudja Vladimir Latini vend) on tõusmas olümpiatriatlonis Eesti esinumbriks.

TÕSTMINE. Eesti tugevamad tõstjad asuvad kolmes maakonna klubis, kuid kahjuks ei ela Eesti tõstmine praegu oma paremaid aegu.

UJUMINE. Elina Partõka teeb kõik selleks, et pääseda taas olümpiale. Sama siht on ka Tallinnast “kodustatud” Danil Haustovil, kellest aga sel aastal läks uue komeedina mööda MK etapil napilt finaalist välja jäänud Vladimir Sidorkin, kelle kohta veel neli aastat tagasi kirjutas SL Õhtuleht juunioride tiitlivõistluste eelvaateloos: “Nagu ikka, leidub tolategijaid ka. Vladimir Sidorkini ja Maksim Litðmani õige võistlemiskoht oleks pigem kaks aastat nooremate tüdrukute seas.” Elu on näidanud, et selliste kirjaridade autorid toimetuse aknast pahatihti kaugemale ei näe.

VABAMAADLUS. Kohtla-Järve spordiklubi Kuldkaru treener Aleksei Hapov on näidanud, et ühe mehe põhjalikust ja sihipärasest entusiasmist oleneb ala arenemisel palju. Pidevad välissõidud ja kodus korraldatud võistlused on taganud selle, et sel aastal kuulutati klubi noorsportlased Vadim Badin ja Jevgeni Soltruk kahes noorte vanuseklassis Eesti parimateks.
 
VÕRKPALL. Ala, kus pilku püüavad Narva noored neiud. Meedia huviorbiiti on tõusnud alles 17aastane, kuid juba rohkem kui kahemeetrine Anna Kajalina ning ka 20aastastest kaksikutest võrkpallilootused Polina ja Natalja Bratuhhina.

NÄDALALEHT,
14.12.2007