Ib Lamp pani spordipreemia saajale kahe

Toilas õppinud Eesti spordipreemia saaja Mati Lilliallik sai spordipisiku kooli kehalise kasvatuse õpetajalt Ib Lambilt, kes kord talle tunnistusele kahe pani,kirjutab Õhtuleht.

“Olin küll tubli spordipoiss, aga suusatamine mulle ei meeldinud,” meenutab Lilliallik viletsa hinde teenimist. “Ühel talvel ei võtnud kordagi suuski kooli kaasa. Ja nii ma selle kahe saingi. Õpetaja tegi õigesti, et mulle kahe pani. Kuid kümme aastat hiljem olin Tartu suusamaratoni direktor,” lisab ta muigamisi.

Parima sportliku saavutusena toob Lilliallik välja esimeste Rukkilille mängude võidu kõrgushüppes. Toona 1.95 ületanud noormees edestas tulevast Eesti siserekordi püstitajat Ramon Kaju. “Mu tervis ei olnud tippspordi tegemiseks loodud,” selgitab Lilliallik, miks ta täiskasvanute hulgas säravate tulemusteni ei jõudnud.

Kuidas endine patuoinas riikliku tunnustuseni jõudis

Mati Lilliallik tõestas, et endine paha poiss võib kõva tööga laineharjale tõusta. Noore kergejõustiklasena dopingukontrollis vahele jäänud mees sai hiljuti 150 000kroonise riikliku preemia silmapaistva ja tulemusliku tegevuse eest võistluste korraldajana.

1998. aasta juuli algus oli Lillialliku senises elus üks raskemaid aegu. Toona selgus, et temalt eelmisel kuul Eesti, Soome ja Rootsi mitmevõistluse maavõistlusel võetud dopinguproov osutus positiivseks. “Puhtinimlikul tasandil oli see suur pauk,” räägib Lilliallik. “Nii mõnigi endine tuttav ei öelnud mulle enam tere.”

Erinevalt paljudest saatusekaaslastest ei hakka Lilliallik teole lapsikuid vabandusi otsima. Vastupidi, ta kostitab end verbaal-sete lõuahaakidega. “Keda ma selles ikka süüdistan kui mitte iseennast. Oma rumalus. Jäin vahele – olen süüdi! Kandsin ka karistuse ära,” nendib kaheaastase võistluskeelu saanud Lilliallik.

Tunnustus kogu tiimile

Asjaarmastajana harjutanud Lillialliku pääsemist Eesti koondisse võib nimetada asjaolude kokkulangemiseks. Tema kümnevõistluse rekord oli Erki Noole toonasest tippmargist rohkem kui 2000 punkti kehvem. Ent mitmed meie paremad sportlased vaevlesid vigastuse küüsis ja nii kutsuti võistkonda Lilliallik.

“Minu sattumine koondisse oli absurdne juhus,” ütleb ta. “Ei pea end kümnevõistlejaks. Veel vähem oskasin arvata, et olen kasutanud dopingut. Aga eks vanajumal märkas mu pattu. Ükski väärtegu ei jää karistuseta. Eetilises mõttes sain õiglase karistuse, olen juhtunut kahetsenud.”

Paksust ja vedelast, kuhu Lilliallik astus, tuli omal jõul välja rabeleda. Ta keskendus õpingutele, töötas Tartu Ülikooli spordiklubi juhina ja aitas korraldada eri võistlusi. Asjalikult tegutsenud meest märkasid Nike varustuse importijad ning tegid talle põneva koostööpakkumise, meelitades Tallinna.

Usinalt rüganud Lilliallikul hakkas üha paremini minema. Nüüd on ta Tallinna sügisjooksu, Kõrvemaa nelikürituse, kettaheite maailmamängude ja kergejõustiku Kuldliiga eestvedaja. Just nende mainekate võistluste silmapaistvalt hea korraldamise eest Lilliallik veebruaris riikliku preemia teeniski.

“Positiivne üllatus,” tõdeb ta. “Aga pigem on see ikkagi tunnustus kogu meie kollektiivile. Kõikide võistluste korraldamisega on seotud tuhat inimest. Võtmeisikutele korraldasin Eesti vabariigi aastapäeval hotellis Olümpia peo ning premeerisin neid.”

Kärgib, kuid asja eest

Lilliallik nimetab ennast ja mõttekaaslasi maksimalistideks. “Me pole tehtuga iial päris rahul, kuigi oleme tunnustust saanud,” avaldab ta. “Kui Kuldliigaga alustasime, leidus palju kahtlejaid. Ent eelmisel aastal olid finaaletapil Kadrioru staadioni kõik tribüünid rahvast täis. Seda polnud kergejõustikus ammu juhtunud.”

Kirsiks tordile kavandas Lilliallik maailma parima kergejõustiklase,

Jamaica sprindistaari Usain Bolti kutsumist võistluse aukülaliseks. “Uurisime, kui palju see maksab,” sõnab Lilliallik. “Lõpuks jäi kõik julguse taha. Samas me ei välista, et Bolt kunagi Eestit väisab.”

Mõistagi pole Lillialliku töö meelakkumine. Pingelised olukorrad ja emotsionaalsed väljaütlemised on talle tuttavad. “Paugatused jäävad siseringi, tiimikaaslased peavad mind kannatama,” lausub Lilliallik. Töökaaslane Renna Järvalt lisab: “Mati on hingega töö juures. Kui ta vahel mõne krõbeda sõna ütleb, siis ikka asja eest.”

ÕHTULEHT