Euroopa meistrivõistlused on sõudjate viimane võimalus

Esmaspäeval sõitsid Eesti sõudjad, kes kuuluvad oma spordiala paremikku, Valgevenesse, et osaleda akadeemilise sõudmise EMil. Ärasõidu eel rääkisid narvalased Vladimir Latin ja Igor Kuzmin, et need tiitlivõistlused on sel hooajal, mis kordaminekute poolest erilist rõõmu ei valmista, viimane võimalus midagi paremuse poole muuta, kirjutas Põhjarannik.

“Meil olid sellel hooajal suured lootused, kuid kahjuks ei ole need täitunud. Meil oli väga korralik ettevalmistushooaeg, treeninglaagrid läksid hästi korda, pärast aga hakkas viltu vedama,” ütles Vladimir Latin. “Peamiseks võistluseks oli tänavu MM ning meie neljapaadi koosseis oli väga tugev, kuid võistlusel saavutatud tulemus valmistas meile pettumuse. Paradoksaalne on siinjuures see, et möödunud aastal ei olnud koosseis kuigi tugev, kuid me esinesime heal tasemel, nüüd ei saanud me aga tugevama koosseisuga soovitud tulemust. Seepärast loodame, et Euroopa meistrivõistlused muudavad olukorda.”

“Kahjuks on see tõepoolest viimane võimalus, kuna teisi tähtsaid võistlusi ei ole meil oodata,” lisas Igor Kuzmin. Samas märkis Igor sedagi, et Poznanis toimunud sõudmise MMil saadud koha põhjal ei saa hooaega täielikuks läbikukkumiseks pidada: “Eelmisel aastal olime üheksandad, nüüd aga kümnendad. Nii et mõnes mõttes hoiame taset. Kui me langenuks esimeselt kohalt kümnendale, siis see olnuks küll läbikukkumine.”

Eesti paarisaeruline neljapaat, mille koosseisu kuulusid Igor Kuzmin, Vladimir Latin, Andrei Jämsä ja Tõnu Endrekson, lõpetas sõudmise MMi kümnenda kohaga. Vahetult meistrivõistluste eel vahetas Endrekson kvartetis välja tallinlase Valeri Prosvirnini. See vahetus, mis oli mõeldud meeskonna tugevdamiseks, siiski loodetud edu ei toonud. “Puhtfüüsiliselt on Tõnu tugevam ning oleks pidanud paatkonnale väge lisama, ent tehnilises mõttes ei muutunud midagi,” arvab Latin. “Ma mõtlen, et isegi kui Prosvirnin oleks jäänud, vaevalt see midagi muutnuks. Puudus ühtsustunne,” lisas Kuzmin.

Põhjust otsitakse kriisist

Narva sõudjate arvates seisneb ebaõnnestunud esinemise peamisi põhjusi majanduskriisis, mille  tagajärjed annavad ennast peaaegu kõiges tunda.

“Kui varem oli võimalus sõita treeningkogunemistele, siis nüüd veetsime terve suve kodus. Sisuliselt läks kogu hooeg, kogu ettevalmistus vett vedama,” rääkis Igor. “Miks me eelmisel aastal küllaltki edukalt esinesime? Sellepärast, et tegime Allar Raja ja Kaspar Taimsooga ligemale kaks aastat koos trenni. Peale selle oli meil möödunud talvel, hooaja eel, kolm treeningkogunemist, hooajast rääkimata. Nüüd aga on meil olnud vaid üks treeninglaager kevadel, valikvõistlused – ja ongi kõik, kojuminek.”

“Olukord on selline, et me istusime alles vahetult enne MMi üheskoos paati. Tegelikult peaks juba kevadest ühistreeningutega algust tegema, meie aga tegime igaüks omaette trenni. Probleemiks oli seegi, et meie treenime Sergei Gluðko käe all, pärnakad aga Tatjana Jaansoni juhendamisel. Treeneritel on isesugune lähenemine ning meil lihtsalt ei õnnestunud ühtsustunnet saavutada. Neljapaadis on aga just koostöö väga tähtis,” lisas Latin.

Narvalaste meelest võib EM erinevalt MMist edukamaks kujuneda ka seetõttu, et kõigil kümnel päeval, mis meistrivõistluste alguseni jäävad, treenib paatkond ühe treeneri, praegusel juhul Tatjana Jaansoni käe all.

Narva paatkond on esialgu müüt

Edukat esinemist takistas Ida-Virumaa sõudjate sõnul ka mõningane infosulg. “Millegipärast jõuab info meieni, narvalasteni, kõige viimasena. Me ei tea viimase hetkeni, kas sõidame kogunemisele, kuhu ja millal. Pärnu rahvas saab omavahel suheldes kohe kõigest teada ning sellele rajatakse ka treeningprotsess. Ei tea, miks see nii on. Meid pannakse lihtsalt fakti ette,” rääkis Igor Kuzmin.

Seda aga, et Narva tuleb oma paatkond, mis suudab teiste Eesti sõudjatega edukalt konkureerida, Latin ja Kuzmin ei usu. Tulemused näitavad, et esialgu on vaid nemad suutelised kõrgel tasemel võistlema. “Paneb imestama, et kuigi meie Narva sõudebaas on parem kui kõik ülejäänud Eesti omad kokku, ei ole akadeemiline sõudmine noorte hulgas populaarne. Noori on vähe, töövõimelisi vaid üksikuid, ning meie ja pealekasvavate noorte vahel haigutab väga suur kuristik,” selgitas Igor.

АLEKSEI FJODOROV
Põhjarannik