Danil Haustov: “Tulemused kinnitavad meie tegevuse õigsust”

Eesti olümpiakoondise kandidaat, tallinlane Danil Haustov treenib neljandat aastat Kohtla-Järvel. Peamise põhjusena, miks sportlane valis oma treeningbaasiks Kirde-Eesti, nimetas ta treener Aleksandr Abelit.

“Loomulikult jätavad nii siinne treeningbaas kui ka elamistingimused palju paremat soovida. Kuid kuna mu treener elab ja töötab siin, siis on nii, et ma tulen juba neljandat aastat siia.”

Ilmselt piisab sellest avaldusest, et mõista, mis sunnib praegu Eesti parimat meesujujat Danil Haustovit pidevalt Ida-Virumaal käima. Kuid mõistmaks, kui tähtis koht on kõrge tasemega sportlase elus treeneril, on vaja veidi enamat.

“Minu isa oli ujumistreener ja ta tunneb Aleksandr Abelit juba ammu. Juhtus nii, et ühel päeval, kui Abel Tallinnas oli, said nad kokku ja juttu oli konkreetselt minust. Ma nõustusin Aleksandr Abeli juures treenima hakkama. Kohe alguses olid tulemused head ja praegu, neli aastat hiljem, kinnitavad nii minu, isa kui ka treeneri enda hinnang, et meie valik oli tookord õige – ma tegin õigesti, et tulin Abeli juurde, mitte ei jäänud kuhugi Tallinna treenima, kuigi võimalusi oli selleks palju.”

Nii rääkis olümpianormi täitnud ja Eesti talvistel meistrivõistlustel kaheksa esikohta saanud Danil Haustov põhjustest, mis sundisid teda sellist otsust langetama. Sportlase sõnul ei meeldinud see otsus sugugi mitte kõigile. Tehti kriitilisi märkusi, Eesti ujumisliit ei eraldanud Kohtla-Järvele sõitmiseks raha – nende arvates polnud sellel mõtet. Seepärast tuli ujujal esimesel aastal ja teise aasta algul oma vahenditega läbi ajada. Hiljem, kui tulemused hakkasid ilmnema, olukord muutus. Algul ei uskunud tulemustesse peale Haustovi ja Abeli peaaegu mitte keegi.

Kohtla-Järvel pole õigeid tingimusi

Tavaliselt on Danil Haustov Kohtla-Järvel esmaspäevast neljapäevani, erandiks vaid suurte võistluste aeg. Ujuja ütleb, et algul oli raske: “Tuttavaid siin pole, tegelda pole millegagi peale Interneti. Esimesel aastal olin nagu asumisel. Nüüd olen juba harjunud. Suhtun sellesse nagu ametialastesse komandeeringutesse.”

Kuid nendel “komandeeringutel” on ka oma positiivne külg. Miski ei sega treeningutele keskendumast.

“Erinevalt pealinnaelust ei sega siin miski,” tõdeb Danil. “Päeval istun ja puhkan. Arvan, et kui mitte Aleksandr Abel ja Kohtla-Järve, siis poleks ma võib-olla ka mingeid tulemusi saavutanud.”

Kuigi linnas pole 50meetrist basseini, ei takista see täisväärtuslikku ettevalmistust. Danil Haustovi arvates on märksa ebamugavam see, et vesi ujulas on väga soe ja seetõttu on raske treenida.

“Ei saa ujuda, vesi on väga soe. Organism on pidevalt ülekuumenenud. Ma ei palu seda enda jaoks 25kraadiseks teha, ka mulle ei meeldi külm vesi, kuid see võiks siiski jahedam olla, mitte 28 kraadi, nagu siin on. Isegi ülemaailmsete normide järgi peab vee temperatuur olema 26,5 kraadi, Tallinnas TOPi ujulas on 26. Algul oli vesi väga soe, kuid nüüd oleme ujula töötajatega enam-vähem ühise keele leidnud.”

Haustovi sõnul oleks basseini juurde vaja ka heade trenaþööridega jõusaali. Nii et tingimusi, millesse on sattunud maailma edetabelis 66. kohal olev sportlane, ei saa just ideaalseteks nimetada.

Köidab treeneri rahulikkus

“Mul on temaga küllaltki lihtne suhelda. Ta on nii rahulik ja meeldiv inimene, milleski elegantne. Selles osas me sobime temaga. Minu arvates peab treener rahulik olema, sest kui vea teed ja ise sellest aru saad ning tema on vait, siis oled sa treenerile ainult tänulik ja parandad ise oma vea ära. On ka teist tüüpi treenereid, kes sind kogu aeg tagant sunnivad, kuid see pole see,” ütleb Danil.

Mis on treeneri peamine ülesanne?

“Treeneri ülesanne? Esiteks tulla trenni sama vara kui mina (naerab). Tegelikult koostab Aleksandr Abel mulle igaks päevaks individuaalse plaani, ta ei oska teisiti, seepärast “kannatan” ma seetõttu, et mul tuleb siia sõita ja siin olla. Kusagil Ameerikas kirjutab treener sportlasele koormuse ette ja too ujub aastaid selle järgi, Abel aga nii ei oska.”

Tallinna ujuja ei kavatse Kohtla-Järve treeneri Aleksandr Abeli teenetest loobuda. Vaatamata sellele, et tal on olnud eelläbirääkimisi Aleksandr Popovi treeneri Gennadi Turetskiga, arvab Danil ise, et Abel on üks Eesti paremaid treenereid, ja kuni ta Eestis ujub, harjutab ta tema juures.

Eesmärgiks on olümpia ja seejärel Hispaania

Oma plaanidest rääkis Haustov lühidalt: ujun, kui tulemusi on.

Lähimaks eesmärgiks on 2004. aasta olümpiamängud, mille osalemisnormi on ta juba täitnud, seejärel esinemine ühes Hispaania klubis. Selles osas lubas teda aidata vana sõber ja kolleeg Eesti koondisest Vladimir Labzin, kes on samas klubis.

Veel lubas Danil tänavu purustada ühe riigi vanema ujumisrekordi, mis kuulub olümpiavõitja Ivar Stukolkinile – 200 meetrit vabalt.

“Loomulikult on seda pikal rajal mõnevõrra raskem teha, kuid lühikesel teen kindlasti,” kinnitas Danil Haustov.

ALEKSEI FJODOROV,
Põhjarannik