85aastane Richard Rooden silkas end Portugalis pronksile

Portugalis Marinha Grandes toimunud veteranide orienteerumise maailmameistrivõistlustel saavutas RSK Jõhvika esindaja Richard Rooden klassis M85 kolmanda koha.

20. mail tähistasite te oma 85ndat juubelit. Viis päeva hiljem toimus Kohtla-Nõmmel üle-eestiline jalgsimatk, kus rekordarvul osalejail oli valida erineva raskusastme ja pikkusega radade vahel. Kes läbis 3 kilomeetrit ja oli õnnelik, et sellega hakkama sai, kes viis, kes kümme. Teie, kui nende radade ettevalmistaja – tampisite eelnevalt kõik need rajad läbi.

Jah, käisin küll. Kõigepealt tuli rajad märgistada, pärast märgistused ära korjata. Nii et minu kilometraaþ tuli ka 10 kilomeetrit valinud matkajatest ikka kolm korda pikem.

Härra Rooden, kas te üldse kavatsete kunagi korraliku vanainimese kombel kiiktoolis tukkudes oma päevi mööda saatma hakata või mitte?

Ei kavatse. Nii kaua, kui jalad kannavad, tahan ma ikka väljas liikuda, metsas ja jooksurajal.

Need jalad viisid teid hiljuti Portugalis peetud veteranide orienteerumise maailmameistrivõistlustel pronksmedalile. See on vinge saavutus! Palju õnne!

Aitäh.

On see medal teie kollektsioonis kõige kallim?

On küll. Mul on ka Põhjamaade meistrivõistluste medal, on olemas takistusjooksu võit ja 1500 meetri distantsil olin teine, aga see medal kaalub teised üle.

Te mainisite takistusjooksu… Ma just uurisin, mis ala mees see Rooden tegelikult on, ning mulle vastati, et no ei ole ala, mida tema poleks teinud: jookseb, suusatab, orienteerub ja teeb muudki.

Jah, on tehtud enam-vähem kõike, aga eks neid alasid ikka ole, mida pole proovinud. Nooremast peast oli minu alaks raskejõustik – poks, tõstmine, maadlus. Poksis tulin Kalevi meistriks ja Eesti meistrivõistlustel kolmandaks. Aga siis vigastasin ehitusel õlga ning raskejõustik tuli kõrvale jätta. Suusatamine, kergejõustik ja nüüd ka orienteerumine – need on ikka põhialad, millega praegu tegeleda saab.

Te olete osalenud ka mäkkejooksuvõistlustel. Vaatasin protokollist aegu – Jõhvi mäe vallutasite 2,5 minutiga. Peaks huvi pärast proovima, kas mina jõuaksin selle ajaga tippu. Ma kahtlen selles sügavalt…

Küll jõuate.

Ma tänan, et vähemalt teie seda usute. Aga kui jutuga Portugali tagasi jõuda – võistlustingimused olid teil seal karmid, sest kuumust oli üksjagu.

Temperatuur oli jah üle 30 kraadi.

Oh õudust! Karmimaid tingimusi on raske välja mõelda, kuna võistlus toimus pealegi linnatänavatel.

On veel raskemgi olnud. Mõni aasta tagasi oli orienteerumisvõistluste ajal Itaalias veel kuumem.

Ma vaatasin protokollist, et teie vanuseklassis oli rajal kaheksa meest, üks soomlane, üks norrakas, teie, ning ülejäänud rootslased, kes võtsid kulla ja hõbeda. Teie tõite Eestile pronksi.

Juhtus.

Siin pole juhusega midagi pistmist, te ju lihtsalt oletegi kange mees. Ja kui mitte varem, siis vanuseklassis M90 on kuld teie päralt, sest näiteks tänavu oli seal vaid üks võistleja.

Seda küll, kuid edaspidi tuleb sellesse vanuseklassi osalejaid juurde, sest kui klassis M85 oli vahepeal seisak, siis nüüd on võistlejate arv kasvanud. Portugaliski oli registreerunuid 11, 8 läks rajale. Välismaal – Soomes, Norras, Rootsis – paistavad selles eas inimesed meie omadest nooremad. Eks nende elu ole ka kergem olnud, kui meil siin vahepeal. Nii et kui mina ükskord sinna kõige vanemate hulka jõuan ja eluvaim veel sees on, on selleski klassis viis-kuus võistlejat.

Milline näeb välja teie päevakava? Vanad inimesed ärkavad vara…

Veerand seitse.

Veerand seitse. Ja siis läheb kohe sporditegemiseks lahti?

(Rooden naerab.) Kohe ei lähe. Kõigepealt ikka aiatööd ja põllutööd. Kuid suusarajal käin ma tõesti alati.

Seda nii suvel kui ka talvel?

Jah.

Ja niimoodi iga päev?

Jah, seal saab nii jooksmas käidud kui ka kepikõndi tehtud.

Palju neid kilomeetreid on, mis te iga päev läbite? Viis?

Viis jah.

Öelge palun, kui 45aastane hakkaks ka ennast lõpuks liigutama ning viis kilomeetrit päevas maha marssima – on tal lootust olla 85aastasena sama heas vormis kui teie? Või olen lootusetult hiljaks jäänud?

Ei ole.

Kuid teie olete ju terve elusporti teinud!

Jah, 1937. aastal oli esimene võistlus.

See oli ikka päris ammu… Ja karsked eluviisid käivad kindlasti teie sporditegemise juurde. Te ilmselt vihkate suitsetajaid ja sülitate viinapitsi. On nii?

Suitsetajad mulle tõesti ei meeldi. Suitsumehed võiksid parem pitsi viina võtta kui suitsu teha. Olengutel võtan minagi mõne napsu, seda nüüd küll pole, et ma täiskarsklust pean.

Te kuulete suurepäraselt ja ma üldse ei imesta, kui te veel lehtegi loete prillideta. Või panete prillid ninale?

Nüüd juba panen prillid ninale, kuid paar aastat tagasi sain veel prillideta hakkama.

Fantastiline! Härra Rooden, millal on järgmine võistlus, kus osalete?

Sellel laupäeval ja pühapäeval. Narvas on vabariigi veteranide kergejõustiku suvemängud.

Mis aladel te võistlete?

Laupäeval on neli ala: 60 meetri jooks, 1500 meetri jooks, kuul ja ketas.

Ja teete kõik need alad kaasa?

Jaa. Ja pühapäeval on hoota kaugushüpe ja odavise.

Härra Rooden, edu teile! Kui mul vaid oleks nädalavahetusel aega – tuleks teile pöialt hoidma ja asutaks teie fännklubi. Te teete noortele silmad ette, olles samas neile eeskujuks – oskaks nad seda ainult märgata.

TIIA LINNARD
Põhjarannik