Eesti meistrivõistlused sirgjoonejooksus
Ürituse detailinfo
Korraldaja Olle Rõuk.
- Üksikasjad
MIS?
Esimesed Eesti meistrivõistlused sirgjoonejooksus. Võitja saab endale uhke tiitli „Eesti Meister Sirgjoonejooksus“. Lisaks sellele on võitja tulemus Eesti rekord sirgjoonejooksus.
MILLAL?
18.04.2020 – 26.04.2020
MIKS?
Miks mitte!
KUI PALJU MAKSAB?
Mitte muffigi!
KUIDAS?
Osalejad valmistavad endale ette enda poolt valitud kohas sirgjoonelise trassi mida läbides tohib kalduda kõrvale mõlemale poole maksimum 100 meetrit. Tulemusena arvestatakse läbitud distantsi linnulennulisena stardi ja finiðikoha vahel, aeg ei ole oluline. Peale lõpetamist saadavad osalejad korraldajale tõestuseks sellest GPX faili meiliaadressile olle.rouk@heidelberg.com (ainult GPX, muud vormingud ei sobi) Peale selle kontrollimist sisestab korraldaja selle live tabelisse
Kui keegi ei ole oma tulemusega rahul, võib ta enne võistluse lõppu uuesti proovida. Osalejate teekondi korraldaja enne võistluse lõppu ei avalikusta.
MUUD REEGLID
Oma teekonda tohib läbida üks kord ühes suunas.
Osaleda võib üksi või maksimaalselt kaheliikmelise võistkonnana. Eraldi arvestust tiimidele ei ole.
Kasutada võib nii kaarte kui ka GPS seadmeid
Edasi liikuda võib ainult oma jalgade abil, igasugused edasiliikumist abistavad vahendid on keelatud. Seda ka veekogude ületamisel. (Kes keelust hoolimata ikkagi kasutab on loll! Ja vahelejäämise korral saab eluaegse keelu osaleda kõikidel tulevikus toimuvatel sirgjoonejooksuvõistlustel!)
Seadet, millega salvestatakse oma teekond, ei tohi kordagi pausile panna (Kontrollin!)
Kõrvalise abi kasutamine on lubatud
Ajalimiiti ei ole. Peaasi, et fail on korraldajale esitatud hiljemalt 26.04.2020 kell 24:00
Juhul kui kontrollimisel selgub, et kõrvale kaldutud on rohkem kui 100 meetrit, siis tulemusena läheb arvesse teekond selle kohani. Kui sellest kohast edasi minev teekonna osa oli pikem, siis läheb arvesse pikem osa. Kui on mitu korda liiga palju kõrvale kaldutud, siis arvesse läheb pikim määrustepäraselt läbitud lõik.
Antud formaadil on olemas ka rahvusvaheline arvestus ja kehtiv maailmarekord on Norras tehtud 47,2km. Et aga saada rahvusvaheliselt arvestatav tulemus, siis ei tohi kasutada edasiliikumise abivahendina GPS’i, liikuda võib ainult kaardi abil ja kasutada ei tohi maanteesid. Seega, kes arvab, et on suuteline tegema rohkem kui 47,2 km ja tahab saada uue maailmarekordi omanikuks, siis paluks seda järgida. Oma teekonna peab GPS’iga salvestama ikkagi.
Kes soovib teekonnal läbida mingeid eraomandis olevaid territooriume, siis olge aga lahked. Korraldaja ei võta mingit vastutust mitemillegi üle, kõik mis teete, teete omal vastutusel.
